Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

17 November 2008

Kla'ak Semanál Edisaun 36 (17 Novembru 2008)

Kla'ak Semanál Edisaun 36 (17 Novembru 2008)

Get your own at Scribd or explore others:

HALIRI
Separasaun Poder La Eziste?
Tribunal Rekursu (TR) iha loron 13 fulan Novembru hasai desizaun hodi deklara orsamentu rektifikativu inkonstitusional. Fretilin nudar bankada opozisaun nebe levanta hamutuk ho PUN no KOTA ba inkonstitusionalidade orsamentu rektifikativu husu kedas Parlamentu Nasional atu resposta lalais desizaun tribunal tamba ezistensia Parlamentu Nasional iha risku nia laran.

TR deside buat importante hat: TR deklara Fundu Estabilizasaun Ekonomiku ho montante USD 240 miloens no foti osan liu Rendimentu Sustentavel Estimadu ilegal. Desizaun rua seluk nebe TR rejeita mak prosedur Parlamentu Nasional nebe partidu opozisaun hateten katak la tuir konstituisaun no alokasaun orsamentu nebe 97 % ba governu no uituan liu mak ba Parlamentu Nasional, Presidenti Republika, Judisiariu viola separasaun poder.

Desizaun TR ne hakarak hateten katak orgaun ne’e la aseita ho proposta lei 12/2008 konaba orsamentu rektifikativu nebe governu AMP hatoo ba Parlamentu Nasional, TR mos la konkorda ho Parlamentu Nasional nebe aprova orsamentu rektifikativu no TR rasik la simu Presidenti Republika nebe promulga orsamentu rektifikativu iha 5 de Agustu. Iha liafuan badak, TR anula desizaun instituisaun estadu tolu; governu, Parlamentu Nasional no Presidenti Republika.

Iha inisiu fulan Agustu Presidenti Republika Ramos-Horta molok ba Australia hateten ba TVTL katak nia sei la promulga orsamentu rektifikativu tamba sei husu opiniaun husi Tribunal Rekursu. Maibe, tipiku Ramos-Horta laos deit nudar pesoal maibe mos nudar Presidenti Republika ohin koalia buat ida, aban koalia fali buat seluk. La kleur, liu kalan ida deit, membru Parlamentu Rui Menezes deklara katak orsamentu rektifikativu presidenti promulga tiha ona. Tuir komunikadu imprensa husi gabineti Presidenti Republika hateten katak presidenti asina maibe sei husu nafatin opiniaun tribunal rekursu. Publiku rasik sinti estrañu ho diskursu Presidenti Republika no promulgasaun nebe presidenti halao. Bankada Fretilin husu atu investiga kazu ne’e tamba sa Presidenti Republika koalia atu husu opiniaun husi Tribunal Rekursu, derepenti kopia nebe Ramos-Horta asina iha tiha ona publiku nia liman.

Ema hein atu Ramos Horta bele esplika kazu ne’e, maibe Presidenti Republika hateten fali buat seluk katak nia promulga duni orsamentu rektfikativu. Deklarasaun nebe kontradiz ba malu. Nudar orgaun as liu nebe bele garanti funsionamentu instituisaun estadu hotu tuir konstituisaun haktuir lakon tiha ona nia dignidade. Sai pior liu tan, promulgasaun nebe tuir los Presidenti Republika halo liutiha hetan opiniaun husi Tribunal Rekursu, maibe halao iha nivel retorika deit; too ikus Tribunal Rekursu anula tiha desizaun promulgasaun ne’e. Presidenti Republika sei bele sai nafatin orgaun estadu nebe garante funsionamentu orgaun estadu hotu-hotu tuir konstituisaun haktuir? Iha kazu orsamentu rektifikativu, lae! Kazu ba dala rua nebe TR deklara atuasaun Presidenti Republika inkonstitusional; osan ba ema kiak sira.

Desizaun TR atu hateten saida? Desizaun ne’e hateten katak governu labele uza osan liu rendimentu sustentavel estimadu (396.1 miloens), governu rasik proposta 686,6 miloens atu foti husi fundu petroliferu. Desizaun ne’e rasik hateten katak osan nebe gasta tiha ona sei la konta maibe osan nebe seidauk gasta labele gasta tan liu rendimentu sustentavel estimadu. Instituisaun Estadu tenki hapara gastu nebe liu tiha rendimentu sustentavel, katak hapara projetu hotu-hotu nebe seidauk halao.

Iha opsaun tolu nebe instituisaun estadu bele relasiona ho inkonstitusionalidade orsamentu rektifikativu: opsaun primeiru, laiha osan ba projetu, iha osan deit ba salariu no operasaun instituisaun estadu hanesan orsamentu duo desimu iha governasaun Fretilin bainhira orsamentu 2006/2007 liutiha tinan ukun nian. Opsaun ne’e susar, tamba governu la konsege hatudu nia impaktu servisu, liu-liu fundu estabilizasaun ekonomiku nebe sei bele ajuda povu, maski too agora povu rasik seidauk sinti. Segundu, se governu presiza duni osan atu halao projetu, liu-liu fundu estabilizasaun ekonomiku no projetu sira seluk governu tenki hodi fali orsamentu ba Parlamentu Nasional nebe iha risku boot la halimar tamba presiza 2/3 suara, Fretilin bele dada an husi Parlamentu Nasional no governu sei monu. Opsaun ba dala tolu mak governu, parlamentu nasional, no presidenti ignora deit desizaun tribunal. Se karik opsaun ba dala tolu nebe lideransa ne’e hili; estadu Timor iha krize nia laran, tamba laiha prinsipiu separasaun poder no la respeita estadu direitu no demokratiku.

Desizaun ne’e rasik hatudu katak durante ne’e governu, parlamentu nasional no presidenti lakon tiha seperasaun poder tuir konstituisaun haktuir. Instituisaun hanesan parlamentu nasional sai fali corong (instrumentu) governu nian, presidenti republika nebe bele garante separasaun poder lakon tiha ona nia kbiit. Ho desizaun TR ne’e sei halo instituisaun estadu hanesan parlamentu nasional, governu no presidenti republika bele halao nia knaar tuir lei inan haruka?

Mensajen badak husi tribunal rekursu mak instituisaun estadu tenki halo nia knaar tuir konstituisaun haruka no presiza atu rona hanoin ema seluk nia hodi bele hadiak nasaun ne’e. Iha toman at nebe sei la kuidadu bele sai kultura Timor nian; ita rona deit ema nebe iha hanoin ho ita nia interese rasik, maibe ema seluk ho hanoin seluk ba interese nasaun mos, ita la konsidera. Triste liu, mak ita foti liman rame-rame deit no lakohi buka tuir atu hatene. Muzika tuan komesa ita rona fila fali bainhira Presidenti Parlamentu Nasional komesa koalia katak desizaun ne’e ema internasional mak halo, maibe nega tiha realidade katak desizaun ne’e halao bazeia ba konstituisaun no lei fundu petroliferu nebe ema Timor rasik mak halo. Muzika hanesan mos ita rona bainhira atu hodi matebian Alfredo Reinado ba tribunal, ema lansa kampaña katak juiz sira ne’e ema internasional. Maibe too ikus justisa nebe Alfredo Reinado husu, nia rasik la hetan, no ema hirak nebe hamutuk ho nia haluha tiha buat nebe uluk sira luta ba. Too ikus resposta nebe Alfredo Reinado hetan mak bala musan. Saida mak sei akontese ho desizaun tribunal rekursu?