Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

20 March 2008

Kla'ak Semanal Edisaun 9 - 17 Marsu 2008

INDISE
Silverio: "Estadu direitu demokratiku sai estadu de poder"

Peskadores Kontra Estado de Sitio


ESTADU DE SITIU HAMENUS RENDEMENTU POVU KIIK


Polemika problema Petisionario


Padre Argentino Hetan Pena Prizaun Perpetua


Hadia
Kla’ak edisaun 8, rubrika Leno (perfil) laos Operasaun maibe tuir lolos Opresaun. Iha parte lead hakerek tinan 1995, maibe lolos mak 1985. DSMTT lolos mak DSMPTT. Loron 3 Outubru troka fali ba 13 Outubru.

Iha INDISE kla’ak edisaun 8, iha sala tanba hatun fali indise edisaun 7 nian. Tuir Lolos hakerek indise ba edisaun 8 nian.

DESKULPA BA SANI NAIN SIRA

KARIKATURA

Silverio: "Estadu direitu demokratiku sai estadu de poder"

zevonia VIEIRA


Akontese atentadu husi grupus Alfredo Reinado ba Presidente Republika Ramos Horta no Primeiro Ministro Xanana Gusmao, povu tomak xokadu no kondena maka'as hahalok ida ne'e. Ho kestaun ida ne'e orgaun estado iha tempu ne'eba deklara estado de sitio hahu husi 48 oras, ba loron 10 no ikus prolonga to loron 30.

Estado de sitio fo impaktu husi parte ida positivu katak povu moris hakmatek, la iha konflitus. Maibe iha parte seluk, implementasaun aksaun ida ne'e hetan keixa barak tan la tuir meius legais, polisia halo violasaun fizika sem husu motivu sa ida mak ema hirak ne'e sira sirkula iha oras nebe proibidu.

Adjunto Provedor Direitu Humanus no Justisa Silveiro Pinto bainhira dadalia ho jornalista kla'ak iha nia edifisio loron 14 Marsu 2008 hateten: "Iha primeira no segunda faze estado de sitio nian, provedoria hanoin katak medidas nebe foti ne'e proporsional. Maibe tama iha terseira faze, loron 30, provedor hare katak la presiza tan estadu de sitio. Razaun tanba implementasaun iha 48 no loron 10 mosu violasaun direitus humanus, liu-liu relasiona ho violasaun direitus sivil, politika, ekonomia, sosial no kultura".

Silveiro realsa katak, "violasaun direitu sivil politika to'o agora dadus nebe mak PDHJ simu, mosu violasaun fiziku no psikolojika husi parte seguransa ba komunidade sira no mos hahalok autoridade seguransa ninian nebe tama iha ema nia uma sempre estraga sasan uma na'in nian".

Impaktu negativu estadu de sitio ne'e la'os de'it iha vioalasaun fiziku maibe fo mos impaktu ba parte ekonomia no kultura: "Movimentu nebe labele hala'o iha tuku 10.00 kalan to'o tuku 6.00 dader fo impaktu boot ba ema nebe hala'o moris lorloron nudar vendador, liu-liu ema ba ema nebe mak fa'an modo, peskador no servisu iha restorante. Ho implementasaun estadu de sitio ne'e, sira nia lukru (pendapatan) tun maka'as," tenik Silveiro nebe remata nia kursu Direitu iha Universidade Indonesia.

Preokupasaun identika mai husi ONG Asosiasaun HAK nebe hato'o deklarasaun ba governu relativamente ba impaktu estado de sitio ne'e. Liu-liu sira nebe halo negosiu iha tempu kalan hanesan peskadores sira nebe tenki halot sira nia rede tan labele halo aktividade iha kalan, ba produtores husi Remexio no Mota ulun nebe kostume lori produtos ba basar iha Dili iha tempu kalan.

Asosiasaun HAK nebe luta ba direitus humanus haforsa sira nia deklarasaun: " ladun justu, tanba grupu ida nia hahalok, sakrifika ema barak nia direitu, liu-liu povu inosente nebe moris depende ba aktividade durante oras kalan ka dadersan nakukun".

Iha aksaun balun tan nebe Adjunto Provedor la konkorda: hasai reben husi kareta hothotu. Kestaun ida ne'e fo sai husi deklarasaun Primeiru-Ministru ho razaun katak grupu Alfredo nian bele subar no eskapa husi kapturasaun polisia nian. Aktuasaun ne'e akontese iha 13 Fevereiru. Ba ida ne'e Silveiro dehan la iha lei ida maka regula katak kareta privadu labele uza reben. Tuir Dirasaun Nasional, iha lei konaba proibisaun atu uza reben nebe aplika ba transporte publiku hanesan taxi, bus no mikrolet.

Silveiro dehan katak: "parte polisia implementa buat ne'e ho deklarasaun (pernyataan) Primeiro Ministro, ida ne'e hatudu katak iha tendensia para Timor-Leste ne'e la sai hanesan estadu direitu demokratiku no atu aplika estadu otoriter no hamosu ditadura. Tanba tuir lolos implementasaun polisia ninian ordem tenki tuir lei, labele tuir deklarasaun PM, Presidente Republika ka Parlamentu".

ONG Asosiasaun HAK mos iha ideia ida hanesan relativamente ba assuntu ida ne'e nebe hato'o: iha operasaun konjunta iha membru seguransa balun la bazeia ba lei, hanesan aktuasaun hodi les reben iha vidru kareta nian. To'o oras ne'e, ami sedauk hare lei tranzitu ruma nebe regula katak kareta labele uza reben." Asosiasaun HAK refere ba aktuasaun nebe la halo ba ema hotu, ho liafuan seluk, kareta balun kontinua uza reben. Iha deklarasaun haforsa liu tan katak: "Timor Leste hanesan estado de direitu, nia aktuasaun mai husi orgaun estadu tenki bazeia ba lei la'os ba mensajen ka ordem verbal".

Jornalista kla'ak mos dadalia ho membru parlamentu husi bankada Fretilin Jose Teixeira nebe dehan la iha aprovasaun husi parlamentu atu hasai reben kareta nian no situasaun ida ne'e instrusaun husi governu. Teixeira hatutan: "Ita nia konstituisaun fo garantia ba ema direitus ba propriodade privada. Bainhira ema ida estraga ka foti arbiru ema nia propriedade, hanesan les vidru reben, tenki bazeia ba lei, se latuir lei e'e viola ona ema nia direitu konstituisaun. Atu les reben, kestaun ida ne'e, hau nudar deputadu no sidadaun, hau apoia atu bele redus reben hirak ne'e. Maibe tenki tuir lei, hau bele dehan bankada Fretilin besik 100 % apoiu maibe bainhira ema ema halo tuir lei. Buat ida nebe ita labele husik maka bainhira ema sama iha lei nia leten, ida ne'e labele. Ita tenki la'o tuir lei, ne'e maka estadu direitu demokratiku".

Tome Geronimo nudar sidadaun nebe mos hetan atuasaun husi polisia sira hodi les reben iha ninia kareta ho nomeru polisia 12.948, marka kareta Mitsubishi space wagon sente triste bainhira dadalia ho jornalista kla'ak iha Farol. Tome hateten, " hau triste tebes tanba sosa kareta ho osan rasik no mos reben kareta. Hau nunka halo proposta ruma ba governu hodi sosa hau nia reben. Politika atu implementa ne'e ita respeita maibe tenki halo implementasaun kona ba desizaun tenki justu ba ema hotu".

Tome esplika, "buat nebe hau hare la justu, hanesan agora dadauk hau les hotu ona maibe ema seluk nian reben metan la'o ba la'o mai. Se iha ema balun nebe sensitivu ho loron matan bele hetan kanker kulit, governu atu reponsabiliza ba ida ne'e? Polisia mos iha implementasaun, balun aproveita oportunidade ne'e hanesan show force, ida ne'e fo impresaun ba hau. Polisia sira nebe agora halo task force hanesan iha tempu Portugues naran Pidi, ne'e siknifika katak ukun nain uza polisia hanesan parte ida atu hametin ninian sistema.

Tome mos realsa katak, "hakerek iha konstituisaun katak ita ne'e estadu de direitu maibe implementasaun halo fali estadu poder. Ita nia rain fila fali sistema Salazar nebe uza sistema hodi hametin ninian poder, uza polisia nudar instrumentu hodi haberan nia ukun.

Bazeia ba faktus ne'ebe mosu iha tempu estadu de sitio. PDHJ rekomenda ba orgaun kompetente atu uza nia kompetensia hodi fo atensaun. Iha loron 26/2, PDHJ hato'o ona rekomendasaun ba iha PN, PR no PM. Silverio hanesan adjuntu Provedor Direitus Humanus no Justisa hateten, "ami hato'o ona rekomendasaun ba orgaun sira maibe karta ne'e ami diriji ba Secretario Estado Defeza no Seguransa, Brigadeiru Taur Matan Ruak no Komandante Jeral PNTL, hodi bele foti asaun ruma tanba membrus balun nebe maka indisiplina. Implementasaun nebe la tuir baze legal tanba iha vantazen boot hodi mosu hahalok otoritariu".

Rekomendasaun to ona iha PM no PN maibe Silverio haktuir katak, "lei hateten orgaun publiku hotu iha dever hodi kopera bainhira sira simu rekomendasaun husi provedor no tenki implementa. Orgaun sira ne'e tenki relata maibe to'o agora sedauk relata mai iha prevedor".

Silverio haforsa tan katak, "estatutu provedor hateten katak instituisaun nebe maka simu rekomendasaun husi provedor, molok loron 60, tenki relata mai fali provedor. Tuir lei estatutu provedor no.7/2004 no konstituisaun artigu 27 fo kna'ar ba provedor tenki koopera ho intidade estadu hotu atu Provedor bele implementa nia kna'ar nebe mak iha".

Jose Teixeira, membru PN bainhira jornalista kla'ak husu kona ba rekomendasaun husi PDHJ. Ho hakfodak hateten, "ami la simu rekomendasaun ne'e husi meza Parlamentu. Ami simu liu husi relatoriu PM aktual nian nebe lori mai PN kona ba 48 oras estadu de sitio no ida ne'e liu husi de'it aneksu. Iha loron 26/2 PDHJ entrega rekomendasaun hirak ne'e ba iha orgaun estadu tomak maibe to'o ohin loron, ami nudar deputadu sedauk hateten kona ba lori mai PN".

"Hakoi no subar hela iha relatoriu 48 oras ninian. Rekomendasaun ne'e importante , Parlamentu lolos fo ona reasaun ba rekomendasaun hirak ne'e. Tanba iha kestaun kona ba violasaun direitus konstituisional no direitus humanus. Ami presiza hatene tansa relatoriu sedauk formalmente halo abaixa iha plenaria".

Hahalok nebe agora dadauk polisia balun halo hanesan les reben kareta privadu no kaptura ema nebe la iha mandatu husi tribunal, ida ne'e kontra ona lei. Iha kodiku sivil artigu 1365 koalia kona ba hahalok kontra lei.

Silverio hateten, "kuandu sira estraga duni sasan privada. Nudar kareta nain ka sasan nain iha vantazen, tuir baze legal bele prosesa ba iha tribunal. Direitu ne'e konsagra, iha konstituisaun artigu 26 katak ema hotu iha asesu ba iha tribunal hodi bele defende nia direitu".

Bandidu no Gusmão

Tom Hyland

Enkontru entre Primeiru Ministru no ema koñesidu ho joga no hadau ema nia rain hamosu kestaun, hakerek Tom Hyland. Nia iha matan ida, liman ida, sira dehan laiha fuan. Nia iha konesaun poderozu, reputasaun at, buat ne'ebé iha reportazen krimi bolu "antesedente koloridu", no osan atu investe. Nia naran Hercules Rozario Marcal, maibe iha Indonesia iha ne'ebé nia hela, no Timor-Leste, fatin moris ne'ebé nia hakarak fila, nia bolu nudar Hercules.

Nia sai iha televizaun Jakarta iha talk show no press Indonesia bolu nia "liurai bandidu". Hercules koñesidu no halo nia naran boot liu hodi fo protesaun, foti osan hosi taxista sira, emprezariu kiik sira iha Jakarta.

Nia servisu mak joga no prostituisaun no hadau rai. Too agora nia besik ba jeneral senior iha militar Indonesia nia laran. Wainhira media hatun nia, nia haruka nia "ema" atu husu klarifikasaun hodi baku jornalista ne'ebé ofende nia. Saida mak Hercules halo bainhira mai vizita Timor-Leste 21 Janeiru? Tamba sa Primeiru Ministru Xanana Gusmao no ministru sira hasoru nia?

Nia iha Dili nudar parte hosi delegasaun bisnis Indonesia ne'ebé inklui mos respeita ida-no ho duvida-figura bisnis Indonesia. Nia fo hatene reporter sira katak nia atu investe iha hotel five star no dezenvolve uma elite iha nasaun ida ne'ebé kiak liu iha mundu. Maibe nia vizita, no Gusmão hasoru nia halo lider politika lokal sira no observador internasional kestiona. Haree husi nia lalaok, tratamentu tapeti mean hamosu duvida, uituan liu, julgamentu ba simu ofisial. Buat ne'ebé halo tilun manas mak rumores katak nia vizita ne'e iha relasaun ho atentadu asasinatu semana tolu liutiha ba Presidenti Jose Ramos Horta. Maski tempu akontese koinsidental, figura poliku senior iha Dili hakarak inklui mos investigasaun internasional ba ataka 11 Fevereiru.

Hercules, badak, intensu, mane fiu ho tinan 48, mai hosi distritu Ainaru, Dili sul. Nia aman, agrikultor, no nia inan militar Indonesia oho iha bombardementu iha tinan1978, tuir relatoriu hosi komisaun rekonsiliasaun Timor-Leste.

Durante okupasaun Indonesia, nia servisu nudar TBO (Tenaga Bantuan Operasi) ba militar Indonesia, hodi ekipamentu no sasan dalaruma iha funu. Nia kanek iha iha tiru malu ho gerileiru independensia, lakon nia matan los no kuaze nia liman los. Nia istoria atu hanesan ho karakter "koloridu" hosi Timor-Leste ne'ebé tortura pasadu resente. Rebelde armadu Alfredo Reinado ne'ebé oho iha ataka ba Ramos Horta, servi nudar TBO mos. Hanesan mos ho lider milisia pro Indonesia Eurico Guterrs, ne'ebé koñesidu durante kampaña atu estraga referendum ba independensia iha tinan 1999. Iha inisiu tinan 1990, Hercules moris iha Jakarta iha uma major jeneral ne'ebé servisu iha intelejensia iha Timor iha Kopassus.

Iha tinan 1999, tuir relatoriu CAVR, lider militar ne'e fila mai Dili nudar reprezentante forsa armadu governu Indonesia atu asiste ONU durante kampaña referendum. Komisaun ne'e la temi nia naran, maibe reprezentante forsa ne'e mak Major-Jeneral Zacky Anwar Makarim, eis lider intelijen Kopassus. Iha tinan 2003, panel krime ONU alega Makarim ho krime hasoru umanidade tamba sai nudar autor ba kampaña atu hatun referendum ne'ebé hamate ema 1500. Jakarta rejeita atu hodi nia ba tribunal, ka kastigu nia. Hercules ema hatene katak iha patraun senior iha militar inklui eis komandante Kopassus Prabowo Subianto, mane foun eis ditador Suharto.

Ian Wilson, akademiku hosi Universidade Murdoch hosi Perth, intervista Hercules nudar parte hosi nia peskiza atu haree papel bandidu kriminal iha Indonesia. Nia hateten patronajen forsa militar esensial ba Hercules karera hosi bandidu asasinu ida ba boos bandidu. Baze ba operasaun ne'e mak Tanah Abang, Jakarta, nudar merkadu ba tekstil boot liu iha Asia Sudeste.

"Nia fo naran ba nia an rasik nudar bandidu asasinu no ikus mai forma grupu bandidu," Dr Wilson hateten. "Iha tempu ne'e ba bandidu ruma bele sai susesu, sita tenki iha patraun militar. Uituan liu, rumores ba nia konesaun ho Prabowo no sira seluk iha militar, ne'ebé nia uluk iha, haree nia no nia grupu bandidu kontrola Tanah Abang. "Ne'e area ida ne'ebé fo osan barak no nudar area ida ne'ebé bandidu sira hadau malu ba tinan barak ona."

Grupu bandidu kontinua nudar imajen sosiedade Indonezia no iha papel importante durante rejime ordem foun Suharto. Sira fo lisensa atu funsiona iha kondisaun sira nia lukru bele fila fali ba ofisial militar. Iha tempu hanesan, grupu bandidu sira tenki halao buat ne'ebé Dr Wilson bolu "koru manuntensaun rejime". "Ida ne'e involve hatauk ativista sira, sindikatus no sira seluk ne'ebé konsidera subversivu ka dezafia rejime," nia hateten.

Esploita nia orijen, knaar ida hosi Hercules no nia grupu mak intimida ativista Timor-Leste ba independensia no ikus mai hela iha Jakarta. Mario Carrascalao, eis governador Timor-Leste durante okupasaun Indonesia no sai ema politiku koñesidu iha Dili, fiar katak nia sai alvu atu oho iha planu ne'ebé lidera hosi Hercule iha Abril-Maiu 1999. Maibe Dr Wilson hanoin katak iha 1999, liutiha Suharto nia monu, Hercules "laos sai favoritu" ho nia eis patraun sira. Nia relasiona nia moun ba fatores balun, inklui polisia ne'ebé oho nia membru iha tinan 1996 ne'ebé rejeita atu hatauk nia maluk Timor oan.

"Hau nia hatene, hosi hau nia haree, Hercules haree nudar ema ne'ebé ladun diak atu mobiliza ema hodi protesta ka intimida Timor oan," Dr Wilson hateten. Tinan tuir mai, grupu gang adversiu hadau Tanah Abang hosi nia. Husik Tanah Abang, nia muda ba fatin hotu-hotu fo protesaun ba diskoteka no operasaun joga iha distritu Kota, sidade Xina nian iha Jakarta.

Nia kontinua halao "atividade bandidu tuir padraun", dehan Dr Wilson, inklui buat ne'ebé hatene iha Jakarta nudar "land brokering", bisnis lukrutivu iha nasaun iha ne'ebé nain rai nia la klaru. Ne'e involve okupa rai disputa, ka intimida okupante sira atu sai hosi rai ne'e. Iha tinan 2005, nia alin polisi tiru mate iha rai konflitu. Nudar parte hosi nia hahalok nudar bisnis ne'ebé lejitimu, nia iha kolejiu sekretaria nian iha Jakarta no klaim nudar ema karitativu, tatika komun ba bandidu iha Indonesia atu hetan respeita.

Bisnis seluk mak real estate iha Indramayu, parte osidental hosi Jakarta, iha ne'ebé nia rekruta feto ba merkadoria prostituisaun masivu. Nia atrai publisidade barak iha Dezembru 2005 bainhira nia membru 20 ataka sekretariadu iha Jakarta ba Diariu Indo Pos ne'ebé hateten katak nia lakon Tanah Aban hosi nia inimigu. Hercules, ikus alega no kastigu baa taka ne'e hateten nia membru sira ba husu klarifikasaun ba editor media ne'e, Reporter nain hetan asaltu hosi insidenti ne'e. Dr Wilson hateten maski reputasaun Hercules no nia konfrontasaun "nia ema diak no karakter belu". "Nia hodi hau ba han kalan-maibe hau fo hau nia numeru telefone no nia telefone hau dala barak iha tempu la hanesan no husu hau saida mak hau halo. Hau sinti hau iha kontrola ida nia laran." Dr Wilson mos husu posibilidade atu Hercules fila mai Timor.

Bainhira sira hasoru malu iha tinan 2006, Hercules koalia konaba fila ba nia rai. "Nia konvense administrasaun Jakarta atu haree posibilidade atu fila mai Timor-Leste. "Nia triste tebtebes. Nia kontinua ho hasai liafuan hirus…..konaba oinsa governu uza nia hanesan asu no husik o iha kotuk. "Nia triste tebtebes tamba realidade katak nia servisu ba militar no governu no fiar katak sira trai nia, bazikamente." Dr Wilson hateten nia fo konsellu ba grupu bandidu sira konaba nia planu atu husik nia servisu. "Hau dehan ba nia: " Hau hanoin o presiza hanoin didiak tamba iha grupu barak mak sei intrepreta salan o nia prezensa, "Iha naroman ba suspisaun nia vizita resente mosu ona, ne'e nudar konsellu ne'ebé hatene uluk tiha ona. Maibe ema ne'e ho matan ida no liman ida, nia iha fuan. Karik nia hanoin nia rai no hakarak fila.
Artigu ne'e traduz hodi Jornal The Age-Australia.

HALIRI: Estado de Sitio: Bele Uza, Maibe Labele Abuza

Estado de Sitio! Fofoun mosu, ema hahu haka'as-an atu komprende nia objektivu no uzu (manfaat, edit.) politiku. Maski mosu pro-kontra hasoru desizaun ne'e, maibe Estado Timor-Leste, liu husi Prezidente Republika Interino, kontinua deklara Estado de Sitio no prolonga ba dalarua to'o 23 Marsu 2008.

Nudar medida politika Estado nian atu prevene disturbiu publiku nebe bele mosu hafoin insidente 11/2, Estado de Sitio hetan nia efikasia. Katak, ho deklarasaun Estado de Sitio, adeptu ka simpatizante Major Alfredo Reinado, la hetan biban atu halo reklamasaun politika liu husi demonstrasaun ka meio politika seluk nebe bele ameasa seguransa nasional.

Infelizmente, iha politika nia laran, kualker medida ka mudansa politika sempre iha ninia konsekuensia lojika nebe negativu, ba ema barak ka ema balun. Rezultadu husi kualker revolusaun politika ka insureisaun armada nunka haluha atu hiit ka lalin ho konsekuensia lojika ne'e. Independensia nebe Timor-Leste hetan hafoin luta tinan 24 nia laran mos lori konsekuensia negativa ne'e. Los duni: naroman hotu-hotu sempre iha nia lalatak. Lalatak hotu-hotu sempre metan, "kecuali" lalatak nebe mosu iha lalenok laran.

Konsekuensia lojika negativa hanesan, Estado de Sitio hulan mai dadaun ona oras ne'e. Deklarasaun Estado de Sitio nebe mosu ho hanoin di'ak husi Estado RDTL, hahu sai "mehi-aat" ba ema barak. Karik "mehi-aat" ne'e mosu de'it ba grupo armadu Gastao Salsinha nian, politikamente ita bele komprende. Tanba ida ne'e mak objektivu prinsipal husi deklarasaun Estado de Sitio.

Maibe, "mehi-aat" ne'e mosu mos ba xefe suku no agrikultor balun iha Ermera, ita iha razaun atu kestiona. Sa tan, "mehi-aat" ne'e mosu ba klosan Felipe da Costa no Marcio Gonçalves iha Bemori, Dili, ita mos sai bilan. Membru familia barak husi sosiedade mak hato'o keixa kona ba oin sa ita nia forsa seguransa, Falintil-FDTL no PNTL nia aktuasaun nebe baku no kaer ema arbiru.

Provedoria Direitos Humanos e Justiça, PDHJ, no Parlamento Nasional sai alvu husi reklamasaun no keixa husi populasaun kona ba hahalok violentu forsa seguransa nian ne'e. Reklamasaun balun mosu mos iha gabinete Primeiro Ministro nian.

Deskulpa husi forsa seguransa mos sai naba-naba ona ba publiku, maibe deskulpa sira ne'e la iha kbit atu trava hahalok violentu forsa seguransa nian hasoru populasaun inosente. Inosente tanba, ema sira nebe sai vitima husi hahalok forsa seguransa nian ne'e la iha relasaun ho grupu armadu Salsinha ka ema nebe hetan alegasaun involve iha insidente 11/2.

Ita hahu kestiona hahalok ita nia forsa seguransa nian ne'e ho hanoin katak Estado de Sitio la fo kompetensia legal ida ba sira atu baku ema ka tama ema nia uma arbiru. Estado de Sitio fo de'it mandatu ba sira atu mantem ordem publika, inklui kontrola movimentasaun ema nian durante periodu Estado de Sitio. Kontrola movimentasaun ema nian la'os ho baku ema arbiru ka tama ema nia uma laran sem mandatu legal husi tribunal. Medida maksimu nebe sir abele hola hasoru ema nebe viola periodu Estado de Sitio mak halo detensaun hodi tuir mai bele prosesa tuir lei nebe vigora. Forsa seguransa la'os lei, maibe instrumentu lei nian.

Hahalok violentu forsa seguransa nian hasoru populasaun durante periodu Estado de Sitio, hamosu ona kesan husi publiku katak Estado de Sitio la'os ona medida politika atu prevene disturbiu publiku, maibe sai tiha instrumentu husi poder politiku hodi viola publiku nia direito.

Estado de Sitio lakon ona nia uzu nudar medida politika atu prevene disturbiu publiku. Estado de Sitio hahu fo fatin ba ukun-na'in sira atu halo abuzu de poder. Tan ne'e, la sala ida, bainhira Adjunto Provedor PDHJ, Silverio Baptista, konsidera Estado Timor-Leste nebe tuir konstituisaun nudar Estado de Direito Democratico, sai tiha ona "Estado de Poder."

Ita mos hahu konkorda ho ejijensia katak, Estado de Sitio lakon ona nia relevansia no nia objektivu politiku. Tempo to'o ona ba Estado Timor-Leste atu hakotu periodu Estado de Sitio. Karik Estado sei hakarak aplika Estado de Sitio, bele aplika ba zona nebe estado identifika nudar baze ba grupo armadu Gastao Salsinha.

Estado labele hanaruk tan biban atu publiku hamoris nia antipatia hasoru forsa seguransa. Estado iha obrigasaun atu hametin relasaun di'ak entre instituisaun seguransa ho populasaun. Relasaun nebe naksobu tiha durante krize 2006. Ukun-na'in sira keta instrumentaliza tan forsa seguransa atu halo povu sai vitima ba sira nia interese politiku.

Lia Menon

Kontente ho estadu de sitio
Ami povu kontente ho estadu de sitio ne'e tanba ami tur hakmate e ke lao livre ne'e duni ami husu estadu TL hanaruk tan estadu de sitio ne'e, ami bele fila fali ba bairo tur hakmatek. 7237XXX

Uza Kareta Governu iha Sabadu no Domingo
Iha tempu agora kareta governu sai pasiar iha loron sabadu no domingo. Uluk tempu governu anterior barak mak protesta kona ba kareta governu nebe lao pasiar iha sabadu no domingo. Se buat ne'e la diak tansa mak agora instituisaun governu barak mak uza kareta iha sabadu no domingo hodi pasiar ho familia, antaun uluk ne'e koalia bosok deit. 7355XXX

Peskadores Kontra Estado de Sitio

almerio ALVAREZ

Estado de Sitio ne'ebe mak governu AMP realiza hafoin atentado 11/2 ba Prezidente da Republika, Jose Manuel Ramos Horta husi Alfredo ho ninia grupu iha Metiaut, fo impaktu wain ba komunidade sira ne'ebe mak hela iha sidade Dili. Hahu husi vendedores, peskadores, tiu-tia ai-leba sira, no maluk sira ne'ebe mak faan pulsa iha dalan-dalan, labele halao sira nia aktividade to'o kalan bo'ot ka to'o dadersan tanba estado de sitio limita tiha sira nia oras no tempu.

Domingos da Costa (49) hamutuk ho ninia oan mane nain tolu, komesa bok daudaun ona sira nia bero iha tasi ibun. Domingos prepara kail ikan no rede atu hatama ba iha sira nia bero ikan hodi tama ba iha tasi laran. Relojio iha liman komesa hatudu ona tuku 7 liu 15 kalan. Loron matan taka ona Estatua Kristu Rei. Hatudu katak kalan besik atu to'o daudaun ona. Domingos la interese, rai malirin. Iha ninia isin lolon kalsa badak ida ho faru metan kamizola malahuk tiha ona. "Oan, kuando agora mak foin atu tama ba tasi, ne'e to'o aban dader mak foin sai husi tasi laran," hateten Domingos ba kla'ak iha Segunda-feira, loraik iha tasi ibun Pantai Kelapa.

Loron baibain, wainhira governu sedauk deklara sai estado de sitio, Domingos ho ninia oan nain tolu bele tama tasi laran, husi tiha rede iha tasi laran, depois kalan fila hikas mai rai maran hodi ba uma atu toba. Maibe wainhira governu fo sai tiha deklarasaun estado de sitio, Domingos ho ninia familia tomak tauk halao aktividade nu'udar peskadores iha kalan tomak to'o dadersan. "Estado de sitio ne'e ameasas boot ba ami ema kiik sira. Nu'udar peskadores, ami labele buka ikan iha tasi laran to'o dadersan, tanba ami la iha poder atu hapara estado de sitio ne'e," dehan Domingos ba kla'ak nakonu ho laran triste.

Domingos haklaken liu tan katak wainihira governu seidauk deklara sai estado de sitio, nia ho ninia familia sira rasik tama tasi iha kalan ida, nia bele hetan osan hamutuk $ 100 to'o $ 150 (dolar atus ida to'o dolar atus ida lima nolu) hanesan ne'e. Maibe depois de Governu tau tiha estado de sitio hanesan lutu ida ba populasaun tomak, Domingos labele hetan osan to'o dolar atus ida hanesan baibain. Ho oan hamutuk ema nain hitu ne'ebe mak kuaze tuur iha ensino pre-sekundaria no sekundaria, halo Domingos tenki simu deit ona realidade ne'ebe mak nia infrenta iha ninia moris.

Realidade ne'ebe Domingos ho ninia oan sira infrenta iha sira nia moris, la'os deit ameasa boot ida ba Domingos ninia moris. Maibe Natalino Soares, Fernando Pereira, no Antonio Soares mos infrenta faktus ida ne'e iha sira nia moris. "Ami la iha komentariu konaba estado de sitio. Husu deit ba Governu, sira senti saida konaba realidade ne'ebe mak povu kiik sira infrenta iha sira nia moris," konfesa Natalino Soares (36) ba kla'ak iha tasi ibun besik Metiaut, Dili.

Natalino ema ida ne'ebe mak durante tinan rua nulu resin ona kail ikan iha tasi laran. Loron kalan tasi ba Natalino nu'udar natar ida ba nia aan rasik. "La iha ona servisu seluk ba hau. Hau hatene deit halao servisu iha mundu peskador. Servisu seluk hau labele halao tanba la iha kapasidade," konfesa Natalino, wainhira nia ho ninia familia sira dudu hela bero hodi tama iha tasi laran.

Impaktu estado de sitio, halo Natalino ho ninia familia sira labele tama tasi iha loron kalan. Maske Natalino hatene katak iha tempu kalan mak foin bele hetan ikan barak. "Maibe hau nu'udar povu kiik ida labele kontra desizaun governu, tanba hau rasik la iha kbiit atu kontra governu," hatutan Natalino ba kla'ak.

Istoria Natalino nian la hanesan ho esperensia ne'ebe mak Fernando Pereira (44) hetan durante sai nu'udar ema peskador. Nu'udar ema ne'ebe iha ona esperensia barak hodi kail ikan, kostume tama tasi iha tempu kalan la'os ona problema ba nia. "Maibe durante estado de sitio, hau tenki hakruk ba medidasa ne'ebe mak governu foti," dehan Fernando ba kla'ak iha Segunda-feira semana ne'e iha Metiaut, Dili.

Maske Natalino tenki hakruk ba desizaun governu nian konaba estado de sitio, maibe husi ninia laran rasik, Natalino rasik la gosta ho medidas estadu nian ne'e. Tanba tuir Natalino katak atu buka grupu Alfredo Reinado ho Gastão Salsinha, governu la bele impede ka impata fali aktividade povu kiik sira nian. "Laos governu mak loron kalan buka no fo hahan mai ami no mai ami nia familia sira. Atu buka osan ba hau nia oan sira, hau rasik mak tenki esforsu aan," afirma Fernando no nia husu mos ba governu atu labele hanaruk tan estado de sitio para populasaun sira bele faan sasan to'o kalan boot.

Antonio Soares (39) ne'ebe mak loron kalan sempre faan ikan iha tasi ibun Pantai Kelapa mos infrenta problema ne'ebe hanesan ho ninia maluk sira seluk. Ikan ne'ebe mak Antonio faan iha tempu loraik, dala ruma ema labele sosa hotu, tanba ema tauk atu sai iha tempu kalan. Observasaun ne'ebe mak kla'ak halao iha fatin ne'ebe mak refere katak, ema ida rua hanesan ne'e deit mak mai hola ikan iha Pantai Kelapa. "Tanba kuandu kalan to'o daudaun ona, ikan restu sira ne'ebe mak ema la sosa, hau lori ba uma hodi han deit," konfesa Antonio ba kla'ak.

Estado de sitio ninia impaktu negativu ne'e boot ba komunidade sira ne'ebe mak hela iha Dili laran. La'os deit ema ida ka ou ho grupu balun tuur iha estrada mak hetan ameasa ka tortura husi forsa seguransa. Maibe ema ruma ne'ebe mak tuur iha ninia uma mos, hetan ameasa no baku. Perguntas boot ida mak estado de sitio atu defende poder governu AMP ou estado de sitio ne'e halo sidadaun se deit bele moris iha ambiente liberdade, paz no domin nia laran? Ita la hatene.

ESTADU DE SITIU HAMENUS RENDEMENTU POVU KIIK

isolino VASGA

Implementasaun estado de sitio fo impaktu ká afeta maka'as ba haknauk na'in modo sira nia moris. Tamba baibain sira sempre sosa ká boron modo ne'ebé kareta sira tula mai iha merkadu, kada tuku 4 ou tuku 5 dadersan. Maibé estadu de sitiu halo sira tenki hein to'o tuku sia ou bele mós to'o meudia mak bele boron modo. Tamba iha implementasaun estadu de sitiu ne'e, ema ká sidadaun hotu foin bele halo movimentu hahú iha tuku nén dadersan. Nune'e mós rendimentu ne'ebé sira hetan menus liu no dala ruma sira nia osan inan mós bele lakon.

Mariana da Conceição Ximenes ho laran tristi haktuir ba jornalista kla'ak iha faan fatin merkadu Komoro katak antes implementasaun estadu de sitiu, baibain kareta sira tula sasan mai sedu deit, tuku nén ou tuku hitu dader deit, mas agora mai tuku sia. "Konaba ba estadu de sitiu, hau sinti ba hanesan rakyat ne'e susar tebetebes, atu mai fila lima mós susar, sé atu sai sedu para hetan ema nia sasan diak, sé tuku nén ká tuku hitu o lala'o atu hetan saidá".

Kompara ho tempu uluk molok halo estado de sitio, loron ida bele hetan to'o dolar 15 to'o dolar 20, mas agora to'o lokraik liu ona ami hetan dolar 2 to'o 3 deit, sé ema lahola modo namlaik soe deit dalaruma fo han ba fahi deit.

Sentimentu hanesan mai mós hosi Graciana Ximenes haknauk na'in modo iha merkadu Komoro, nia dehan "antes de estadu de sitiu, tuku lima lae tuku nén ami la'o ona ba buka sasan, mas agora tenki tuku 6 mak foin bele la'o. Sá tan kareta lori sasan mai mós tuku sia foin mak mai, loro manas mak to'o modo namlaik hotu ona". Iha fatin hanesan Mau Butu Laik haktuir "antes estadu de sitiu, kareta lori modo mai sedu mas agora mai tuku sanulu to'o tuku sanulu-resin rua meudia. Ami hein to'o lokraik kuandu ema lahola ami fo ba viziñu ká maluk maluk ne'ebé osan laiha, balu han, balu fó han ba fahi, dodok ami soe deit. Konabá rendimentu antes estadu de sitiu ami hetan $ 12 to'o 15 dollar, mas agora hetan deit dolar 6 to'o 7, dalaruma osan inan mós lakon maibé pasénsia deit.

Sentimentu hirak ne'e laós mai deit hosi haknauk na'in modo sira iha merkadu Komoro, maibé mai mós hosi haknauk na'in sira iha merkadu tradisionál Hali Laran. Rosa de Araujo haktuir katak "estadu implementa tiha estadu de sitiu ne'e halo ami bok-án araska liu, dadersan atu mai sedu merkadu mós labele, lokraik mós tuku lima ho balun deit tenki fila ona maski ami nia sasan sedauk folin hotu, tamba hau hela iha Lekintai. Uluk hau sempre mai sedu no atu fila mós tuku hitu lae tuku walu foin fila.

Situasaun ida hanesan ne'e halo haknauk na'in modo sira sinti susar tebes duni atu fila liman hodi sustenta sira nia moris loroloron. Sá tan oras ne'e daudauk sasán mós folin sa'e hotu. Sasán hanesan nesesidadi bázikus sira hanesan fós, mina, trigu folin sa'e maka'as. Fernanda Maia sosa na'in ida hela iha Bairro-Pite wainhira ba sosa fós iha merkadu Hali Laran haktuir katak "agora ne'e sasan hotu folin sa'e maka'as fos kg 30 nia folin $ 12-13 mas agora folin $ 17.50 centavus to'o 18, mina masa litru 5 uluk $ 3.50 centavus mas agora 8 ida masa litru 3 nia uluk $ 2.50 centavus mas agora 3.50 centavus". Wainhira kla'ak hakbesik ba kios na'in hodi dadalia ho sira, sira haktuir katak fós ne'e folin sa'e tamba sosa hosi ajénsia sira mós folin sa'e tiha ona entaun sira mós tenki hasa'e uitoan para sira labele lakon osan inan. Fernando Soares kios na'in iha Hali Laran haktuir katak "ami fa'an fós kg 30 ho folin $ 17.50 centavus, tamba ami foti hosi loza boot sira ho folin $ 17, entaun ami tenki hasa'e ba $ 17.50 centavus tamba ami selu tan kareta. Mina ami foti litru 5 ho folin $ 7.50 centavus ami fa'an fali ho $ 8.

Polemika problema Petisionario

Hahu iha loron 7 Fevereiru 2008, governu foti desizaun atu halibur petisionariu sira iha akontanamentu Aitarak Laran. Governu foti desizaun ne'e katak hakarak hakotu ona problema petisionariu ne'ebe mak akontese iha 2006 liu ba. Maibe depois halibur tiha petisionariu sira iha Aitarak Laran, Primeiru Ministru fo sai deklarasaun ba liu husi media nasional katak, la iha ona dialogu, maibe oinsa atu rona problema petisionariu sira nian. Tanba ne'e mak dialogu mos la iha ona. Oinsa petisionariu sira nia sentimentu konaba desizaun governu nian atu rezolve problema petisionariu, tuir mai ami hatun dada lia jornalista kla’ak almerio Alvarez, Isolino Vasga ho petisionariu nain rua iha sira nia hela fatin Bairo-Pite, Sesta-feira 14/03 foin lalais ne'e.

Mario Amaral Guterres (37)
Diviza: soldadu primeiru batalliaun
“Depende desizaun governu”
Dalan saida mak ita boot sira hakarak atu nune'e governu bele rezolve problema petisionariu sira nian?
Ami petisionariu ne'e iha grupu rua. Grupu ida mak petisionariu ida ne'ebe mak sai hamutuk. Petisionariu sira seluk mak momentu sira sai tanba problema privadu ne'ebe mak sira infrenta iha instituisaun F-FDTL nia laran. Haree ba problema ida ne'e, ami nia komisaun organizadora fo tiha ona surat mai ami atu ami hein prosesu ne'ebe mak lao daudaun ona tuir dalan justisa. Tanba ida ne'e mak ami agora hein para ami nia problema petisionariu ne'e bele rezolve tuir dalan saida mak governu atu foti.

Tuir ita nia hakarak, estadu tenki foti medidas saida?
Ba ami, depende desizaun saida mak governu atu foti. Tanba buat ne'ebe mak sala, medidas saida mak governu atu foti. Se karik militar ida sala, tenki kumpri, depois mak hola medidas. Izemplu ami nu'udar militar ne'e, primeiru tenki kumpri uluk lai mak depois mak halo reklama.

“Petisionariu” identifika grupu tolu. Grupu ida mak sira ne'ebe sai husi instituisaun F-FDTL antes petisionariu mosu. Grupu seluk, nebe hanaran-an petisionariu. No ikus liu, sira ne'ebe sai husi quartel depois problema petisionariu ne'e mosu. Tuir ita boot nia haree, problema sira ne'e rezolve hamutuk ka lae?
Depois krizi 2006, komesa iha petisionariu oioin. Ema balun komesa koalia nuudar individu mos ninia ibun ne'e komesa taka metin tiha ona. Agora ita atu koalia mos labele. Entaun ita hein deit ona desizaun governu nian. Saida mak governu senti diak ba petisionariu sira, ita tuir deit ona. Hau senti, ita nia problema komesa atu rezolve ona, maibe iha atentadu hasoru ita nia Prezidente no Primeiru Ministru. Ida ne'e ba hau ladun diak. Ida ne'e mak akontese iha tempu indonezia karik, petisionariu sira ne'e balun tata rai hotu ona. Tan ida ne'e mak governu senti saida mak diak ba rai ida ne'e nia futuru, ida ne'e mak ita tenki tuir deit ona.

Kuandu governu foti desizaun dehan, ema ne'ebe mak hakarak atu tama fali iha F-FDTL, tenki liu husi prosesu triazen, oinsa ita boot nia hanoin kona-ba ida ne'e?
Ida ne'e konforme governu nia programa. Ita ida-idak labele obriga fali ita nia hakarak ba governu. Kuandu ida ne'e akontese, hau senti labele. Desizaun saida deit mak governu atu foti, ita kiik ne'e tenki tuir deit ona.

Loro-loron iha Aitarak Laran, aktividade saida deit mak ita boot sira halao?
Aktividade ne'ebe ami halao mak ami rona informasaun husi komisaun organizadora. Ami hein oinsa prosesu ne'e lao ba oin ho diak para ami bele fila fali ba hamutuk ho ami nia familia. Se karik ami la fila ona ba forsa, entaun ami tenki fila fali ba ami nia familia.

Ita boot sira konkorda ho osan subsidiu $ 150 (dolar atus ida lima nolu) ba familia?
Ideias ida ne'e ami mak hanoin depois mak hato'o ba governu. Tanba ami mai iha ne'e dadersan matabixu ho paun, hemu susu ben, han sumpermie, no mesak diak deit. Ita senti kontente ona. Maibe familia sira hetan susar no terus iha knua ida-idak nian, se mak atu haree sira. Hau hanoin tanba ida ne'e mak governu konkorda ho ami nia desizaun ne'e. Maibe karik governu la konkorda mos, ida ne'e problema ita nian.

Kuandu ikus mai mak governu foti desizaun katak petisionariu sira labele tama fali ba F-FDTL, ita boot senti halo nusa?
Perguntas mak ne'e ami ba fali sivil ne'e oinsa? Kuandu ami ba fali vida sivil, governu tenki fo netik buat ruma mai ami para ami bele halao ami nia moris lorloron nian nu'udar ema sivil. Ami labele ho liman rua no ain rua deit ba halao ami nia vida nu'udar ema sivil.

Gil da Costa Soares (27)
Diviza: Soldado
“...la simu desizaun husi Primeiru Ministru nian”
Oin sa ita nia hanoin konaba akontanamentu petisionariu sira iha Ai-tarak Laran. Dalan saida mak governu tenki foti atu bele rezolve ita boot sira nia problema?
Hau senti uluk governu lori ami mai iha Aitarak Laran ne'e tanba governu hakarak halo dialogu ho ami petisionariu sira. Maibe petisionariu sira tama to'o iha Aitarak Laran, Primeiru Ministru, Xanana rasik to'o iha ne'ebe hateten katak la iha tan dialogu ona.

Oinsa ita boot nia hanoin konaba desizaun Xefi do governu nian ne'e?
Hau nu'udar membru petisionariu la simu desizaun husi Primeiru Ministru nian. Tanba husi ami sira ne'e, barak mak hakarak kontinua ninia servisu nu'udar militar. Maibe desizaun ne'ebe mak nia hasai dehan ami tenki fila fali ba sivil. Maske husi ami nia laran ne'e la bele simu, maibe ami tenki hakruk deit ona ba desizaun husi governu nian ne'e.

Entaun petisionariu sira hakarak atu halao dialogu ho governu duni?
Ami nia ideias mak ne'e tenki iha dialogu entre petisionariu ho F-FDTL. Atu nune'e kuandu ami tama fali ba F-FDTL karik, ami ba ho diak. Tanba ami sai husi F-FDTL ne'e ho problema ida mak ami sai ne'e. Entaun problema ne'e tenki rezolve lai mak ami fila. Labele prense deit questionariu, maibe problema la rezolve, ida ne'e todan mai ami, kuandu maluk balun hakarak atu tama fali F-FDTL.

Charlie Scheiner: "Hatun Tasa Ba Ema Riku Bele Aumenta Problema"

DADALIA


Lei tributaria agora dadaun iha Parlamentu Nasional ne'ebé liutiha audiensia publika no semana ne'e sei diskuti iha plenaria. Lei tributaria ne'e tuir governu ne'e katak ho lei tributaria foun sei halo Timor-Leste nudar tasa ida ne'ebé kiik liu iha mundu. Ho lei ne'e sei dada investor barak mai Timor no kria empregu iha Timor? Nuno Rodriguez Tchailoro husi kla'ak halo intervista ho Charlie Scheiner hosi La'o Hamutuk ne'ebé durante ne'e akompaña prosesu dezenvolve Timor-Leste. Tuir ita nia haree saida mak vantajen no desvantajen hosi lei tributaria ne'ebé tama ona iha Parlamentu Nasional no hahu halo audiensia publika?

Asuntu tributaria komplikadu liu, iha lei ne'e iha buat balun diak atu simplika prosesu tasa, maibe, indikasaun ba futuru problematiku uituan. Hau haree lei ne'e mai hosi rekomendasaun FMI, tinan rua liu ba. FMI hakerek dokumentu ida fo ba governu sira publika mos. Sira nia rekomendasaun atu hatun tasa. Sira nia fokus atu hatun tasa ba bisnis:importa, bisnis nia rendimentu. Sira dehan atu simplika sistema tasa, hatun tasa importa sasan hotu maibe riku uza hanesan kareta. Hatun tasa hotu 2.5 % maibe ba alkohol no sigaru sira. Sira fo tasa. Sira nia reasaun. Laiha merkadu livre tamba importadores iha ne'e uituan deit. Sira bele dehan osan, redusaun tasa. Hetan balun no fahe balun konsumidor.
Governu mos dehan atu hamenus business income tax hosi 30 ba 20 prosentu. Ida ne'e bele lori investedor ba Timor maibe esperiensia iha nasaun seluk lae. Bainhira kompania deside atu investi sira haree fator hotu. Se iha estadu de sitiu sira la mai, eletrisidade mate loron-loron sira la mai. Iha estudu barak ba nivel tasa, se tasa 70 % sira la mai. 30 % ne;e normal. 30 % ba 10 % la halo diferenti boot ba investidor. Maibe bele iha diferensia boot ba ekonomia Timor nian. Agora governu, sosiedade sivil dehan pipa hosi greater sun rise sei mai, agora 30 % Timor-Leste hetan tasa, no ho lei foun ne'e sei hetan deit 1,1 biliaun, katak lakon biliaun 2. La klaru sei ida ne'e aplika mos ba greater sun rise. Ita presiza husu Parlamentu Nasional.

Tinan rua liu ba FMI hateten katak setor privadu seidauk forte tamba ne'e husik ba estadu mak kaer maibe agora oin seluk fali hodi fo oportunidade liu ba emprezariu sira?
Ne'e los, setor privadu seidauk forte, hau la hatene relasaun tasa ho ida ne'e. Iha problema barak: infrastrutura seidauk iha, portu ida deit, transporte la diak, komunikasaun la diak, sidadaun barak laiha osan atu sosa. Hau hanoin problema ida ne'e governu tenki fo atensaun, maibe atu hatun tasa ka reforma tasa ne'e la resposta ba problema hotu, parte uituan deit. Maibe ita bele haree vizaun ekonomia hosi lei ne'e; lei ne'e fo prioridade ba ema riku, bisnis laos ba ema kiak sira. Agora dadaun ema simu 100 ka menus la selu salariu. Sira ne'ebe hetan osan US $1000 ka 2000 fulan ida selu 30 % agora hamenus ba10 %. Governu fo subsidiu ba ema riku. Iha mos problema seluk tasa importa. Tasa importa ba alfadega, sira muda maibe sei la fo atensaun barak, timor leste bele sai hanesan importasaun ilegal ba sasan seluk. Se laiha atensaun diak ba fronteira, espesialmente sei perigu ho US dolar tamba ne'e moedas ba merkadoria drogas ninian. Problema seluk, hamenus tasa ba sasan hosi liur, presu bele hatun, Agrikultor labele faan sira nia produtu, diak liu fo subsidu ba produtu lokal ka subsidiu ba komunidade lokal atu hamenus importasaun. Agrikultor lokal labele kompete ho merkadu internasional, livre deit ba bisnis internasional.

Oinsa ita haree konaba dezenvolvimentu lokal no relasaun ho kresimentu ekonomiku ne'ebé sai objetivu prinsipal governu ne'e?
Problema tamba seidauk iha bisnis lokal, dezenvolvimentu, agora ita depende ba bayu undan, maibe tinan 15 bayu undan hotu ona, se sira dezenvolve sun rise, tinan 30-40 sun rise hotu ona. Se laiha kampu mina ka gas seluk, tinan 40-50 husi agora Timor-Leste sei laiha mina, se sira mantein fundu petroliferu, maibe sira nia planu mantein ESI ho US $ miliaun 300 ka miliaun 400 tinan-tinan. Maibe tinan 40 iha futuru, populasaun Timor-Leste sei sae dala hat, ne'e problema boot. Populasaun aumenta governu nia gastu mos aumenta. Importante liu atu dezenvolve ekonomia laos petroliferu. Importante hamenus importante, atu dezenvolve ekonomia lokal ba hau seidauk klaru.


Dependensia makas ba fundu petroliferu no ho politika lei tributaria ne'e sei ajuda Timor atu labele ba fundu minarai?
Lei ne'e iha pazina 80 iha parte barak, prinsipiu balun bele ajuda ne'e, maibe balun mos bele estraga. PN diskuti audiensia semana ida, governu halo konsulta publika. Lei ne'e iha implikasaun barak. Hau hanoin seidauk iha estudu klean, buat barak diak buat barak la diak. Bele hili. Labele pasa hotu hamutuk.

Tuir ita nia haree katak ho lei tributaria deit sei hatama investimentu barak?
Hau la hatene, investimentu laos lei tributaria deit. Ezemplu, salariu100 ka menus la selu tasa bele muda nivel ba 300 ka maibe sira dehan flat tax. Proposta ne'e ema simu salariu 500 boot liu selu 10%. Sira dehan simples liu, maibe la komplikadu atu halo nivel atu halo 2000 bele selu 20 % hanesan, proggressive tax, laos flat tax. Sira tenki simu hirak, simu 500 ka menus. Tenki hatene. Se sira iha presentazen progresu la aumenta komplikasaun, maibe iha elementu justisa sosial, justisa ekonomiku. Ema balun hanoin sira la partisipa iha prosesu dezenvolvimentu. Ne'e sira dehan diak. Problema ho violensia, IDP's, problema ne'e importante liu atu hadiak. Se ita buka bisnis hosi liur. Se ema barak iha hanoin, se laiha justisa sosial no justisa ekonomika. Hatun tasa ba ema riku bele aumenta problema.

Iha dependensia makas ba mina no gas. Oportunidad ba investimentu estranjeriu ida ne'e dalan ida atu hakotu la depende ba mina no gas?
Tenki akontese, hau seidauk hatene, hau laiha vizaun klaru. Ita tenki depende ba investor privadu hosi liur atu hetan osan. Sira mai atu hetan osan. Ida ne'e mak sira nia motivasaun: lukru. Laos karidade, sira halo bisnis. Se Timor-Leste simu fatin servisu, rendimentu tasa ho bisnis halo kompetisaun hosi rai seluk, ezemplu turista. Se turista hakarak ba fatin furak, tasi furak, sira sei hili ba Bali. Presu baratu liu, laiha malaria, laiha denge, laiha estadu de sitiu. Iha bomba maibe laos impaktu boot. Iha Bali ema profesional no halo turista konfortavel, laiha dalan atu Timor-Leste kompete. Labour intensive work, povu iha Timor lakohi servisu ho kondisaun hanesan iha Xina; Ssalariu kiik hanesan iha Xina. Hau la hatene saida mak ema koalia bainhira dehan hasae ekonomia hodi halo investimentu estranjeiru. Barak liu ne'ebeé halao iha ne'e hanesan white form, hanesan liu donassi. Maski iha projetu hanesan uluk koalia katak sei iha dezenvolvimentu sei akontese hanesan fatin Iliomar mai Be Asu, Eric Hotung atu harii resort. Maibe nunka akontese. Ita labele harii nasaun ne'e ho ema seluk nia hakarak. Hau hanoin, Timor-Leste labele depende ba ema liur atu dezenvolve rai ne'e maibe haree dalan seluk no uza rekursu rasik atu dezenvolve an. Sira iha osan, osan minarai iha.

Hanesan ita hateten katak dezenvolve rai la depende ba investimentu estranjeiru no iha lei la koalia konaba produsaun lokal, oinsa uza rekursu rasik atu dezenvolve rai ne'e?
Hanoin ita tenki haree ba futuru, atu halo ekonomia makas tenki halo edukasaun makas, agora ita haree problema barak ho edukasaun. Agora hau hanoin governu Timor no ema iha servisu depende ba treinu; sistema treinu. Se iha sistema edukasaun la presiza treinu. Presiza edukasaun ba ema hotu hanesan alfabetizasaun ba povu rural mos atu haforsa edukasaun sekundariu no universidade. Sei ita la depende ba adviser husi nasaun seluk Timor-Leste iha matenek atu halao servisu sira ne'e. Presiza tempu, maibe mos presiza servisu makas.

ARGENTINA: Padre Argentino Hetan Pena Prizaun Perpetua

www.ranesi.nl


Padre Argentina, Christian von Wenrich ne'ebe servisu ba polisia, simu sentensa no tama kadeia perpetua tanba viola direitus umanus durante Governu ditadura Argentina nia ukun husi tinan 1976 to'o tinan 1983. Von Wernich sala tanba oho ema hamutuk nain 7 no hadau liberdade ema nian hamutuk ema nain 42, no halo tortura no presaun ba ema hamutuk nain 34. Desizaun husi juiz kolektivu ba padre ne'e, familia husi vitima simu ho kontenti. Hanesan mos ba membru husi organizasoens hirak ne'ebe mak mak marka prezensa iha audiensia ne'e.
Ba Paizes Amerika Latina, hamonu sentensa pena prizaun perpetua ne'e realidade ida ne'ebe mak ba dahuluk foin mak akontese ba padre durante violasaun no hahalok krimi husi Padre hasoru sidadaun Amerika Latina. Prosesu julgamentu ne'e halao depois de Governasaun Prezidente Nestor Kirchner kansela lei amnestia. Governu mos garante katak prosesu julgamentu ba von Wernich sei halao ho justu.
Individualizasaun
Teki-teki depois lee tiha desizaun tribunal nian, Konferensia Bispo Argentina publika deklarasaun. Bispo sira deklara katak triste tanba afinal padre ida sala tanba komete krimi todan.

Ho nune'e Igreja Katolika abertamente apoia desizaun tribunal no rekonese sala ne'ebe mak kondenado halo. Depois de ida ne'e, igreja Katolika mos espera katak kondenadu abertamente rekonese ba hahalok ne'ebe nia komete.

Maibe, igreja mos asentua katak igreja la tama soran iha kazu ne'e. Iha deklarasaun ne'ebe fo sai, asaun kriminal ne'e hahalok husi ema individu ida nian. Laos hahalok instituisaun nian.

Haree liu ba oin, deklarasaun ida ne'e, mos reflete ba tinan 2000 ne'ebe igreja mos husu deskulpa tiha ona "tanba taka ibun metin". Afinal ema Katolika barak mak involve iha konflitu politiku oioin, involve iha violasaun hasoru liberdade, no involve aan mos iha torturasaun.

Trauma
Maibe, ba familia vitima, rekonese sala ho modu ida hanesan ne'e seidauk sufisiente atu kura trauma kolektiva ne'ebe horik ho sira. Wainhira ditador militar domina sira, iha momentu hanesan sira mos la hetan apoiu espiritual. Iha tempu ditador militar, maioria husi ema espiritual Katolika sira dezinterese hasoru violasaun oin-oin hirak be iha, ou hanesan mos ho kazu Padre Christian Von Wernich oprimi liu tan.

Sidadaun lubun boot husi Argentina seidauk bele korre aan husi sira nia pasadu. Prosesu julgamentu hanesan kazu Von Wernich nian ne'e sei haree hanesan vitoria ka perdisaun ba parte hirak ne'ebe mos involve aan iha laran. Maibe to'o agora daudaun seidauk iha referensia nasional ida. Tanba tuir doutrina igreja Katolika rasik, atu hetan referensia presiza iha ema balun mak tenki hakribi sira nia sala. No tuir familia vitima, to'o agora iha Argentina seidauk iha parte ida mak seidauk rekonese sira nia hahalok.

Dezvia Atensaun
Daudaun ne'e mosu perigu, euforia vonis hasoru Von Wernich ne'e sei obskurese atensaun ba suspeitu barbarak hirak ne'ebe sei iha, ba violasaun oioin ne'ebe mak akontese iha ukun ditador militar nian. Referensia nasional iha Argentina la realiza wainhira iha rai ne'e ema sei lakon nafatin. Jorge Julio Lopez, ema badain fatuk ida, lakon deit iha tinan 1976, iha ukun ditador nia inisiu. Iha tinan 2006, wainhira Argentina sai nu'udar estadu demokratiku tiha ona mos, ema ne'e lakon fila. Agora ne'e tirania la iha ona. Maibe ema tirante sira sei bidu ba bidu mai livre hela. Tirante sira ne'e mos sei ba igreja nafatin.

CUBA: CASTRO Rejeita hanoin atu kahur Cuba ho Movimentu Gerilla Kolombia

www.granma.com


Emperium sira sei la rezigna-an mesak nudar ema lakon iha enkontru Rio Group ne'ebé halao iha Santo Domingo iha loron 7 Marsu. Nia hakarak atu halo foer dala ida tan. Laos difisil atu demonstra ne'e.

Iha loron 11 Marsu jornal El Nuevo Herald katak mos ba Cuba no mata dalan iha Amerika Latina ho titulu "Lider Cuba Ida Alegadu ho FARC iha Mexico" asina hosi hakerek nain ne'ebé moris iha ami nia nasaun hateten:"Enjineru Cuba ida moris iha Mexico ne'ebé identifika hosi autoridade nudar lider alegadu ho Forsa Armada Revolusionariu Colombia (FARC) suporta grupu iha teritoria Mexico.

Hanoin beik atu kahor Cuba iha asuntu ne'e klaru tebtebes, alem de bosok konaba prezensa ne'ebé imposivel ba ami nia estudante medisina iha ailaran Kolombia. Bainhira deit enjineiru ka doutor husik nia nasaun ne'e hanesan ema ne'ebe sai ho nia matenek ne'ebé ami nia povu selu ho sakrifisiu boot. Iha loron 13 fulan ne'e, membru brigada medisina hamutuk 177 no mestri hamutuk 35 fila fali hosi halao nia misaun sagradu iha Timor-Leste durante tinan rua.

Hau rasik despede sira bainhira sira sai husi ne'e. Iha Timor-Leste iha ne'ebé genosidiu iha molok independensia, konflitu internal mosu tamba suporta hosi Australia no Estadus Unidus nia aliadu ne'ebé foti riku soin mina no gas ne'ebé besik liu Timor. La ho sirkumtansia doutor Cuba husik sira nia pasienti ne'ebé sai nudar sidadaun iha nasaun kiik ne'e. Ema troka sira no kontinua hela iha ne'eba. Ne'e tamba sira doutor Cuba ne'ebé graduadu, ne'ebé iha rihun ba rihun, hanesan mos emperiu koko atu lohi hodi halo esforsu ne'ebé sira la temi maibe ho efeitu uituan.

Laiha nasaun ida iha hemisphere osidente ka iha mundu iha saude hanesan ne'e. Ohin loron ami forma hela atus ba atus povu hosi Timor-Leste iha ami nia eskola medisina. Doutor sira ne'ebé foin fila nudar ezemplu oinsa konsiensia bele halo.

Kondisaun Komunidade Determina Nivel Impaktu Estadu de Sitiu

la VIOLA

Estadu de sitiu implementa atu kaer autor ba atentadu 11 Fevereiru, maibe povu tomak hetan impaktu hosi implementasaun politika ne'e. Balun fo apoiu no balun lae tamba haree estadu de sitiu nudar obstaklu ba komunidade nia moris iha distritu. Tamba ne'e, kla'ak foti espresaun hosi komunidade sira iha distritu Aileu no Maubise konaba implementasaun estadu de sitiu.

Kada kondisaun komunidade sei determina nivel impaktu estadu de sitiu. Xavier Barreto (18) nudar estudante eskola sekundaria númeru I Laulara iha Aileu hateten: "Hau ho hau nia kolega sira sai husi suku Talitu distritu Aileu ba eskola fatin kuaze 5 km. Wainhira ami la'o ain husi ami nia fatin ba to'o ami nia eskola fatin, maizomenus han oras 5 nia laran. Tan ne'e wainhira ita nia estadu foti medida ka hasai lei ida konabá estadu de sitiu, halo ami nia eskola kuaze paradu durante semana ida nia laran, tamba husi ami nia fatin mai ami nia eskola do'ok tebes. Ami eskola lokraik, tenki sai tuku lima no fila ba to'o iha ami nia uma tuku sanulu kalan, entaun ami mos la tama eskola, nune'e mos ami nia profesor/a sira mos la marka sira nia prezensa iha eskola, tuir hau'u nia hanoin ida ne'e mák negativu. Parte pozitivu mák, wainhira estadu foti medidas hodi implementa estadu de sitiu hanesan desizaun ida ne'ebé diak tebes tamba bele halo ema hakmatek no la halo ema barullu. Ho estadu de sitiu, bele halo ema ida-idak hatene sira nia serbisu, tan ne'e ema ida-idak bele halo sira nia knar lorloron nian. Ita haree katak, durante sitiuasaun sei normal, ema barak mak la uza sira nia direitu tuir dalan ne'ebé los, maibé uza sira nia direitu arbiru hela deit.

Tuir Amelia Tilman (36), hela iha Aldeia Maubisse Vila, Suku Maubisse, Sub-distritu Maubisse, Distritu Ainaro. "Estadu de Sitiu ne'e buat ida ne'ebé di'ak tebtebes tamba bele hakalma sitiuasaun kuandu problema mosu barak. Hau nia hanoin katak tempu oras tuku 22.00 otl to'o fila fali tuku 06.00 dader ne'e tempu ida ne'ebé naton ba ema ida-idak bele halo negosiu. Hau'u senti katak ho Estadu de sitiu, bele halo juventude sira sai disiplina no respeita ba lei. Alem de issu, juventude barak mos komesa la hemu lanu iha estrada laran iha tempu kalan hodi halo barullu tun sae'e, i to'o tempu ema hothotu tenki tama ida-idak nia uma no hakmatek, hodi nune'e sitiuasaun bele kalma, atu bele fo tempu ba ita nia nai ulun sira hodi bele rezolve lailais krizi ida ne'e. Governu foti medidas ba Estadu de sitiu, iha ema barak mak hatene i ema barak mos la hatene."

Paul Doutel Sarmento (38), hanesan sidadaun baibain ida, hela iha Aldeia Maubisse Vila, Suku Maubisse Vila, Sub-dsitritu Maubisse, Distritu Ainaro hateten: "Hau seidauk kumprende lolos konabá saida mák estadu de sitiu? Tamba ne'e mák tuir hau'u nia konprensaun simplis deit katak, estadu de sitiu wainhira ita halo tradusaun ba lian Malayu karik dehan Negara dalam keadaan darurat, tuir interpretasaun públik maibé tuir hau'u nia hatene, Estadu de sitiu katak fatin ida ne'ebé keadaan pemerintahan di tempat tidak bisa bergerak." Estadu de sitiu, hothotu labele bo'ok-an ba mai, bazeia ba lia fuan estadu de sitiu. Realidade oras ne'e daudaun, estadu sitiu, maske Estadu hasai tiha ona lia fuan Estadu Sitiu maibé Departementu hothotu sei halao'o hela atividades hanesan baibain. Tamba ne'e mák tuir hau'u nia hanoin, ida ne'e laos naran Estadu Sitiu, maibé ida ne'e baibain hela. Tamba institusaun hothotu halao'o ninia atividades hanesan baibain hela. Se dehan katak Estadu Sitiu, hothotu para ninia atividades, para labele halo buat ruma, sitiu siknifika katak hothotu labele bo'ok-an. Ida-idak iha ninia fatin, ida ne'e mák tuir hau'u nia hatene.

Tuir hau'u nia observasaun katak, wainhira Estadu aumenta tan sitiuasaun Estadu de Sitiu ne'e ba tan loron 30, ida ne'e hau'u nia hanoin katak estadu aproveita okaziaun ida atu bele halo buat ruma ne'ebé mák la tuir intrese komun. Paul realsa liu tan katak, estadu de Sitiu di'ak liu tenki defini iha fatin ruma deit, ba ami iha distritu ami la koiñese ida ne'e, tamba ida ne'e bele afeita ba ami nia serbisu hanesan agrikultur, tamba iha tempu kalan ami tenki ba ronda ami nia to'os husi animal fuik no animal maus ne'ebé, se husik to'os laran fuik hela deit, animal fuik no maus bele han estraga ami nia ai-han iha ami nia to'os laran.

Tuir Ana paula Martins Sarmentu (32), hela iha aldeia Maubisse Vila, Suku Maubisse Vila, Sub-distritu Maubisse, distritu Ainaro, mai manu-ain kla'ak iha ninia hela fatin Maubisse katak estadu de sitiu hanesan estadu ida ne'ebé mosu iha ami nia le'et, senti tau'uk. Tamba ami akompañia iha média, wainhira estadu implementa situasaun Estadu de Sitiu, Estadu ida ne'e mai sai ho ninia forsa ne'ebé armadu, entaun halo ami trauma no ta'uk, pella permeraves ami hare iha tempu ukun-an, estadu implementa sitiuasaun estadu de sitiu, nia implementa ho militár ida ne'ebé kompletu ho armas militár nian, sitiuasaun ida ne'e halo ami lembra fila fali sitiuasaun ne'ebé akontese iha 1999. Bele hau dehan, antes Estadu atu implementa Estadu de Sitiu, tenki esplika uluk lai lia fuan ida ne'e mai ami povu tomak hodi hatene mák bele aplika lia fuan ida Estadu de Sitiu. Maibé la buat, públiku Timor-Leste laran tomak hatene ona katak ita nia rain oras ne'e daudaun infrenta hela Estadu de Sitiu, hanean mos Estadu ida ne'ebé atu hola responsabilidade iha atentadu 11 de Febreiru liu ba.

Ana Paula salenta liu tan katak parte pozitivu mák, oinsa mák bele hakalma sitiuasaun, nune'e bele halo ita nia nasaun ladun barullu. Ita hare katak ita nia rain ida ne'e, besik naksobu, maibé Estadu konsege atende lailais tiha, entaun ita nia rain mos ita bele dehan hakmatek. Hau'u hanesan sidadaun baibain ida, wainhira Estadu de Sitiu ne'ebé fo limitasaun ka suspende ami nia direitu atu halo sirkulasaun iha kalan ida ne'e hanesan okupadu bo'ot ida, tamba wainhira seidauk mosu atentadu 11 Febreiru, loron ami idaidak preukupa ho ami nia atividade, maibé iha tempu kalan, ami sempre vizita ami nia famillia sira, nune'e mos ami nia famillia ruma má sofre moras ruma iha tempu kalan ami labele bo'ok an atu hodi nia lai-lais ba iha ospital tamba Estadu de Sitiu. Hau'u hakarak tatoli deit lia menon ba hau'u nia povu maluk iha Timor-Leste laran tomak katak, ita hanesan sidadaun ida ne'ebé di'ak, tenki hakru'uk ba ita ninia Lei ne'ebé ita nia na'i ulun sira hatun ona mai ita. Wainhira ita nia nasaun atu lao'o ba oin hanesan mos nasaun seluk, ita tenki rona malu no respeita malu.

Tuir mai tiu Alberto de Jesus Barreto (42), atividade lorloron hanesan to'os nain, hela iha Aldeia Ruslau, Suku Manetu, Sub Distritu Maubisse, Distritu Ainaro, mai manu-ain kla'ak katak, ami hanesan populasaun ne'ebé lorloron ami nia knar mák halo to'os, radio mos la iha, tan ne'e lau'u lahatene sa ida mák ita nia governu foti iha Nasional konabá Estadu de Sitiu ka, ida ne'e hau la hatene. Hau rona kona-bá ita nia Prezidenti da Repúblika hetan kanek, maibé hau la hatene desizaun saida mák ita nia governu foti ona relasiona ba sitiuasaun ida ne'e, ida ne'e ami rona husi ami nia oan sira ne'ebé ba eskola iha Turiscai, fila fali mai uma mák kona ida ne'e.

PM AMP Kontrola Orsamentu Jeral Estadu 2008

Kontinuasaun husi edisaun III

Bikeli

Iha edisaun semana kotuk ita haree oinsa primeiru ministru AMP kontrola defeza no seguransa. Iha parte ne'e ita sei haree oinsa PM AMP kontrola orsamentu jeral estadu Timor Leste ba tinan 2008.

Hafoin aprovasaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ba 2008, iha fulan Janeiru 2008 liu ba, Bankada Fretilin nebe partisipa iha diskusaun OJE ba 2008 nian kontinua hato'o nian preokupasaun governu AMP nian konaba osan povu nian nebe governu de faktu AMP sei ezekuta iha tinan 2008.

Iha diskusaun OJE molok hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasional, Bankada Fretilin nota katak dokumentu OJE nebe maka Governu AMP aprezenta iha Parlamentu Nasional la sufisiente tan iha verbas ba iha OJE 2008, mak la hatudu politikas, programas no projetus klaru hodi lori povu maubere sai husi kiak inkluindu verbas osan balun laiha baze legal.

Hanesan ita hetene katak iha OJE 2008 total nebe inkluindu Agensia Auto Finansiada hamutuk 347.753 000 milloes dollares amerikano.

Husi total osan iha leten 48,028 000 dollares amerikanu aloka ba Salarios i Vensimentus, 143,695.000 ba bens i serbisus, kapital menor; 24, 536 000 milloes, kapital desenvolvementu; 67,615 000 milloes, transferensias 63, 878 000 milloes.

Se osan nee la sura ho osan nebe aloka ba Agensias Auto Finansiadas sira, total Orsamentu hamutuk 333 403 000 milloes dollares amerikanu. Husi numeru ida nee, Bankada Fretilin nota katak Primeiru Ministru nudar mos Ministru Defesa e Seguransa, kontrola osan diretamente ho total hamutuk 75 799 000 milloes dollares amerikanu liu ¼ husi total osan ba Estadu Timor leste tomak.

Husi total 75. 799 000 dollares amerikanu osan nebe iha Primeiru Ministru kontrola iha nia gabinete hamutuk 38,230 000 milloes no nudar Ministru Defeza i Seguransa; 37,569 000 milloes dollares amerikanu.

Orsamentu nebe maka aloka iha gabinete Primeiru Ministru nian iha mos verba 5000 000 USD atu aloka ba NGOs, no igreja nian. Verba orsamentu ida ne'e halo dependensia bot husi organizasaun sosiedade sivil no igreja ba governu. Nunee bele taka ibun sosiedade sivil nian atu kritika governu AMP. Verba hanesan mos indireitamente fo tulun ba media nasional nian sira karik ho hanoin hanesan.

Alem de kontrola osan povu nian nudar Primeiru Ministru no Ministro Defeza e Seguransa, Primeiru Ministru mos kontrola indirektamento total osan hamutuk 10.718.000 dollares amerikanu nebe mak iha Sekretarias de Estado balun ho responsibilidade serbisu dependente direktamente iha Primeiru Ministru hanesan tuir mai:
  1. Sekretaria de Estadu do Konsellu do Ministru ho osan hamutuk 1,563 000 dollares amerikanu,
  2. Sekretaria de Estadu Juventude e Desportu; 1, 746 000 dollares amerikanu;
  3. Sekretaria de Estadu dos Rekursus Naturais, 4,455 000 dollares amerikanu
  4. Sekretaria Estadu Politika energetika; 509 000 dollares amerikanu;
  5. Sekretaria Estadu Formasaun Professional e Empregu; 2,153 000 dollares amerikanu;
  6. Sekretaria Estadu Promosaun Igualdade; 292 000 dollares amerikanu.
Ita sedauk hatene oinsa Primeiru Ministru nudar ema ida hanesan ita hotu se konsege akompaña ho besik gastus nebe mak se halo ba osan povo nian mak monu iha nia kontrola laran.

Ita bele konklui katak Primeiro Ministro AMP nian hatudu nivel kontrola osan povo nian iha Orsamento Jeral Estadu nian as tebes kompara ho Primeru Ministru anteriores sira (Eis Primeiro Ministro Dr Jose Ramos Horta no Dr Mar Alkatiri).

Governu anterior lidera husi eis Primeiru Ministru Dr. Jose Ramos Horta, nia kontrola orsamentu iha tinan 2006-2007 nebe aprova iha Parlamento Nasional inklui orsamentu retifikativu, husi total orsamentu 315 milloes dolares amerikanu eis Primeiru Ministru Horta kontrola direitamente osan hamutuk 8,342 000. Hanesan mos Ministro Defeza, Eis Primeiru Ministru Ramos Horta mos kontrola osan hamutuk 12,990 000. Total Orsamentu Jeral Estadu nian nebe maka eis PM Horta kontrola direitamente nudar Primeriu Ministru no Ministru Defeza hamutuk 21,332 000 Amerikanu.

Aumenta tan ho orsamento Sekretarias de Estadu nebe dependente iha Primeiru Ministru nia okos hanesan;
  1. Sekretaria de Estadu Konselho Ministros 1,565 000,
  2. Sekretaria de Estadu juventude 9,353 milloes
Ho informasaun hirak iha leten hatudu total orsamentu nebe kontrola husi eis-PM Ramos Horta kontrola direita ka indireitamente hatumutk 32,250 000 milloes.

Se ita kompara ho eis Primeiro-Ministro Alkatri iha orsamento fiskal tinan 2005-2006 molok resigna an hanesan Primeiru Ministru, nia gabinete kontrola osan 5,782 000. Alkatiri hanesan mos Ministru Rekursus Naturais, Minerais e Politika Energetika 17, 216 000 milloes.

Total orsamentu nebe eis PM Alkatiri kontrola husi pasta rua nee hamutuk; 22,998 000 milloes, aumenta tan ho Sekretarias de Estado nebe dependente ba Primeiru Ministru hanesan Sekretaria Estadu Konsellu Ministros; 678 000 no Sekretaria de Estadu Juventude no Desporto; 442 000 dollares.

Total osan nebe eis Primeiro Ministru Alkatiri direitamente iha nia gabinete husi total orsamentu 132,3000 milloes (tinan 2005-2006) hamutuk 24,118 000 dolares amerikanu.

Numeru osan nebe maka Primeiru Ministru AMP nian direita no indireitamente kontrola hamutuk 86 517 000 milloes dollares amerikanu. Numeru ida nee reprezenta ¼ liu husi total orsamentu povu nian (eskluindu orsamentu ba Agensias Auto Finansiadas) hamutuk 333 404 000 milloes dollares amerikanu.

Se rai ida iha Xefe governu rai nee maka kontrola defeza no seguransa ho orsamentu estadu nian bot tebes, povu iha rai nee presija komesa deskunfia. Selai povu iha rai nee duni maka hakiak guvernu anti demokratiku ida mosu. Karik ba oin se iha mudansa ba estrutura guvernu inklui no nia estrutura orsamental maibe se ema ruma la koalia no fo hanoin governu PM AMP nian, ita se lao duni ba governasaun anti demokratika

OPINIAUN: Karitativu Bele Hamenus Kiak?

Therese Tam

Tempu uluk ita nia avo sira koalia konaba karidade no ita sempre hanoin imajen ida nebe diak tebes katak hahalok ho laran luak no diak husi ema nebe iha aihan no materias atu ajuda maluk sira nebe kiak no hetan dezastre seluk iha sira nia vida. Nee' ita haree husi nivel mikro liu-liu iha familia laran ka ita nia vinziñus. Ida nee hanesan "informal support system" ka sistema supporta informal ida nebe diak tebtebes.

Maibe tempu agora familia sira no mos komunidade la bele funsiona hanesan bain-bain. Sira la dun ajuda malu hanesan uluk, tan buat barak mosu mai iha sira nia familia no komunidade nia leet. Kolonizasaun, neo-kolonizasaun, konsumerismu, konflitu politiku, mordernizasaun, numeru populasaun boot liu tan, no mos faktor globalizasaun halo ema nebe kiak sai kiak liu tan. Relasaun entre ema ho ema sai dook malu no bele deskonfia malu. Entaun se mak tau matan ba ema kiak sira? Ita hare katak iha rai nebe deit, fatin sidade ka área urbana ita hahu nota ona ema buka moris ho meius oioin deit; husu osan ba ema, mosu prostituisaun, faan sasan iha dalan ibun, ka sai naok ten ho seluk-seluk tan. Perguntas boot ba ita hotu-hotu katak aprosimasun karidade bele ajuda ema kiak ka lae? Parte Instituisaun Relijiosa, governu, NGOs internasional ka nasional balun klaru katak aproximasaun karitativu (bantuan cuma-cuma) sei dominante tebtebes.

Presiza hola ba atensaun katak karidade sempre kria dezigualdade entre parte nebe fo no simu tulun. Ezemplu konkretu, ita fo osan ba labarik ka katuas sira nebe husu osan iha dalan. Ita neebe fo tulun, bele senti kontente no mos ita hanoin ita halo buat diak tebes ona ba ema seluk. Parte ida fo sempre hit sae oin, parte ida simu sempre hakruk ho atitude pasivu no haraik an tebes. Fenomena hanesan ita mos bele liga ba nivel boot liu tan hanesan nasaun riku no adiantadus husi Europa, Japun, Amerika, sira esporta sasan hanesan; fos, kareta ka makina modernu nudar ajudus ba rai kiak sira. Buat hirak nee bele ajuda kura moras pobreza ka lae? Ka ida nee hanesan bainhira labarik ida kabun moras ita kose deit mina telon hodi hamenus moras maibe tuir loloos la kura moras nee, la kleur moras nee mosu fila-fali deit tanba la buka hatene kauza moras nee. Entaun, ho dalan karidade nee ita labele kura moras pobreza too nia abut.

Tuir esperiensia husi nasoens dezenvolvidos hanesan Amerika, Englaterra, Franca, iha tinan 1700s, no mos nasoens kiak barbarak hanesan iha Subsahara Afrika, Amerika Latina no Asia hatudu katak karidade laos sempre fo impaktu diak ba povu. Tanba politika karidade ka humanitaria bele oho povo nia mental independente, povo nia inisiativu, kreatividade no mos hamenus respeita ba sira nia an rasik.

Timor Leste desde restaura nia independensia iha 2002 too agora sempre simu apoiu finanseirus ho materiais barbarak husi rai seluk, ezemplu konkretu hanesan sistema be mos, estradas, pontes iha parte distritus balun, eletrisidade no infrastruturas sira seluk tan hanesan konstrusaun uma ka edifisius. Maibe ita sente katak dezenvolvimentu fiziku nebe halao iha tinan 7 nia laran seidauk responde ba povu nia nesesidade lorloron. Hanesan ita hotu hatene dezafiu barak sei iha ita nia oin.

Parte ida ita mos hare katak povu Timor seidauk organiza didiak, liuliu iha baze atu halao manuntensaun ba projetu dezenvolvimentu hirak nebe haktuir ona iha leten. Povu seidauk senti sai nain ba projetus hirak nee, entaun sira ladun hola responsabilidade hodi kuidadu projetus sira nee. Sistema bee mos iha fatin balun iha Dili laran ka iha distritus balun hetan estragus, no bee mos sulin estraga deit tanba la iha ema ruma atu kuidadu. Ema barak sei hanoin katak "sasan hirak nee malae sira mak halo, sira iha osan barak", "estadu iha osan barak", "buat nee ema barak mak uza, tanba sa hau maka tenke responsabiliza ba nee, no seluk-seluk tan.

Notisias iha TVTL, jornais seluk sempre lamenta kona ba eskola neebe la iha kadeira, laiha meja, labarik sira tenke tur iha raí. Komunidade sira hein deit hosi governu!!! Gafanhoto estraga batar mos, hein deit governu!!! Povu lakon ona sira nia matenek indígenas. Tanba sa? Tuir eskritor nia hanoin, buat barak iha baze, populasaun bele organiza sira nia-an no bele halo uluk buat ruma antes husu governu nia intervensaun. Ezemplu hanesan, eskola nebe laiha kadeiras ka meja sira, inan aman bele organiza sira niaan atu halo mejas ka kadeiras hosi materiais lokal hanesan au ka ai sira seluk tan hodi hatudu sira nia suporta ba sira nia oan rasik. Ho hakas-an sira bele rezolve problema nebe kiik liu neineik sira bele rezolve problem nebe boot liu iha sira nia komunidade laran.

Timor Leste hanesan mos nasaun kiak seluk (developing countries), ita seidauk iha forsa atu aplika sistema "welfare/kesejahteraan" ka karidade hanesan rai kiku seluk-seluk tanba ita nia ano fiskal national limitadu tebes. Aprosimasaun dezenvolvimentu komunitariu or "organiza komunitariu" sai hanesan aprosimasaun nebe integradu no sustentavel, tanba ida nee bele fo kbit, no empoder ba komunidade iha baze atu dezenvolve sira nia komunidade rasik. Komunidade barak iha Timor laran halao dadaun aprosimasaun ida nee maske sei hetan dezafiu babarak. Ita hotu espera katak ho esforsu oituan-oituan nee sai hanesan fundasaun ka "grounding stone"-- ida ba ita nia dezenvolvimentu sosial, ekonomia, no mos aspetu seseluk tan, ba hadia dignidade ita nia povu no ba nasaun Timor-Leste neebe diak liu.

*) Therese Tam Dosente iha Departamentu Dezenvolvimentu Komunitariu UNTL

Jose Texeira: "Ami La Haree Prioritizasaun Husi Secretario do Estado Meiu Ambiente"

zevonia VIEIRA

Meiu Ambiente nu'udar faktores ne'ebe importante tebes ba ema tomak iha mundu. Meio Ambiente ne'ebe saudavel, bele hanaruk vida ema hotu nian no bele hadook ema husi moras. Mundu sai furak wainhira ita rasik tau matan ba meio ambiente.

Kuda ai, labele soe foer arbiru, tau matan mos ba kestaun polusaun husi kareta no fabrika sira ne'ebe iha ita rain rasik, bele fo impaktu negativu ba ema nia moris. Secretariu do Estadu Meio Ambiente, Abilio Lima iha loron 13/03 foin lalais ne'e liu husi programa AMP hato'o katak haree ba meiu ambiente iha futuru, tenki iha planu no asaun.

Abilio esplika katak governu iha programa rasik no prioridade ba asuntu meio ambiente. "Hau mos labele halo halo buat ida sem prioridade. Dili sai preukupasaun boot ba ema hotu; liu-liu ba kontrolu polusaun ambiente iha Dili. Governu liu husi Secretario Estadu Meio Ambiente, fahe ona grupu 5 ne'ebe mak halao ona kuda ai hun iha sidade Dili, hanesan grupu iha Becora, UNTL, Comoro no Manleuna," katak Abilio.

Abilio espera sasan ne'ebe kuda tenki moris. Tanba ida ne'e mak husi secretario do etado meiu ambiente mos sei haree kona ba animal sira nebe'e komunidade sira husik hela iha dalan ninin. "Deputadus, sosiadade sivil no ONG hotu preokupadu ho meiu ambiente iha Timor-Leste, maibe tenki ho pasensia ho kalma maka bele rezolve problema no hadia sasan. Tanba ita mos tenki komprende situasaun ne'ebe ladun permiti," tenik nia.

Iha parte seluk, deputadu Jose Texeira husi bankada Fretilin ba kla'ak esplika katak meiu ambiente laos iha Timor-Leste deit maibe iha rai hotu. Dezafiu no buat barak ita bele halo. Membru governu mai aprezenta aktividades ne'ebe atu halo, maibe ami la haree mak prioritizasaun tanba lista ne'ebe sira hato'o naruk," esplika Jose Texeira ba kla'ak iha 13/03 foin lalais ne'e iha Uma Fukun, Parlamentu Nasional.

Jose Texeira realsa liu tan katak iha tempu governu anterior nia ukun, ami koko atu halo maibe orsamentu la iha. Buat barak ne'ebe urjente liu mak presija tau matan. "Grupu ambiente atu kuda ai iha estrada ninin ne'e laos ambiente ninian servisu. Aktividades ne'e ONG sira mak bele halo. Ambiente diak liu mak hanesan tau matan ba hotel sira ne'ebe mak oras ne'e foer no baleta kuak sira mos ekipa ida bele halo ba halo sosializasaun iha sukus laran, hodi nune'e bele hamenus polusaun," tenik membru Parlamentu Nasional husi Bankada Fretilin ne'e.

Jose Texeira hatutan liu tan katak tuir loloos iha buat barak mak presija halo. "Hau la duvida no la kestiona ba Secretario Estado aktual ne'e ninian seriudade no vontade atu halao servisu ida ne'e. Hau duvida maka ita bele iha lista ne'ebe ambisiozu maibe la halo prioritizasaun uluk tanba buat barak ne'ebe ita presija haree kedas," afirma Jose Texeira.

Tuir informasaun husi Secretario do Estado Meiu Ambiente, Abilio Lima katak agora daudaun sira halao ona servisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun hodi hatama materia ambiente iha eskola. "Hodi nune'e tenki hakiak mentalidade ne'ebe refere, mentalidade ne'e mai husi kraik tanba prosesu aprendizajen hahu husi ki'ik oan sira," dehan Abilio Lima.

Peace Dividend Trust: Buka Hamenus Gastu Ajensia Internasional Ba Liur

efrem dos ANJOS

Ajensia internasional barak mak servisu iha Timor-Leste, liu-liu UN agensia nusa los sira nia gastu lori haburas ekonomia Timor-Leste nian? tuir piskiza ne'ebe Peace Dividend Trust (PDT) halo gastu barak liu mak sai ba nasaun seluk, hanesan osan ne'ebe uza lori sosa kareta, komputador, no sasan seluk. Ricardo hateten ba jornalista sira liu husi konfrensia imprensa ne'ebe halao iha sala PDT, Balide Dili (13/03), katak tuir peskiza ne'ebe sira halo kuaze 91% osan husi nasoens unidas sirkula iha nasaun seluk, no sirkula iha Timor-Leste 4%-9% deit.

Hare ba assuntu ne'e mak ONG internasional ne'ebe hahu ezisti iha Timor-Leste, agustu 2007 ne'e koko atu estabelese mekanismu merkaduria atu reduze numeru gastu ba rai liur husi nasoens unidas nian ho ajensia internasional liu husi komponente prinsipal hat, hanesan database prokuramentu ne'ebe fasilita online database ba negosiu hotu no fasilita asesu ba informasaun, halo ligasaun negosiantes lokal ho ajensia internasional, hari sentru ida ne'ebe bele fo opportunidade ba komunidade internasional bele hetan asesu atu tuir oferta no hetan aplikasaun ba presu, hasa'e kapasidade negosiante sira atu bele asesu no kompriende kona ba prosesu oferta.

Eduard Rees Diretor ONG ne'e hateten katak objetivu prinsipal mak ajuda emprezariu lokal atu bele manan tender husi ajensia internasional sira. Iha implementasaun sira rekolha ona dadus hamutuk 700 negosiantes iha Timor laran tomak, no husi numeriu ne'e negosiu ne'ebe liu ona prosesu kwalidade hamutuk 601 negosiu.

Iha tempu hanesan Celiu A.F Marques Alves hatutan katak hanesan Matcmaking Assosiate sira koko atu fasilita nesidade husi ajensia internasional ho impresariu lokal atu nune bele hasae rendementu husi emprezariu lokal sira. Meus ida ne'ebe sira uza mos atu reduze numeru gastu ba rai liur, mak hakbesik liu tan staff internasional sira ba merkadu, hanesan kria kondisaun liu husi informasun atu sosa produtu lokal. Sira mos halo ona relasaun ho ajensia UN nian iha Timor-Leste.

Tuir Celio obstaklu ne'ebe sira hasoru iha baze mak, meus komunikasaun ho emprezariu lokal sira, tanba iha mentalidade ida gosta troka nomeru telephone ne'e dunik wainhira pessoal ida hakarak sosa sira nia produtu la konsege sosa tanba labele halo ligasaun direta ho sira.

Atu hamentin liu tan servisu iha baze ONG ne'e halo memorandum ida ho governu Timor-Leste liu husi ministeriu Comersiu ho Industria iha fulan Fevereiru 2008. Ba premeiru etapa sira halo mak husu dadus emprezariu no negosiante sira ne'ebe rejistu ona iha Komersiu e Industria.

OPINIAUN: Resposta Inisiu Ba Reforma Tributaria Domestika

Graham Larcombe*

Proposta atual atu reforma sistema tasa iha Timor-Leste ne'ebé hatoo hosi FMI, Presidenti no Komite Politika Tasa nudar ida ne'ebé estremu no perigozu

Proposta laos opsaun maibe variasaun… hosi rezeita estremu neo-liberal atu fo insentivu ba investiment emprezariu no ema individual ne'ebé riku. Se adopta ho kombinasaun sei iha implikasaun seriu ba Timor-Leste inklui:
  • Inabilidade ba nasaun atu fo infrastrura no servisu ba ekonomiku kroniku, sosial no dezafiu meiu ambiente.
  • Hatun tiha soberania ekonomia Timor-Leste hodi reduz rekursu ne'ebé iha ba estadu atu transforma sosiedade liu hosi investimentu ba prioridade maior ekonomia, sosial no meiu ambiente.
  • Intesifikasaun ba ekonomia rua/dual ekonomi entre emprezariu ho tasa kiik no elite profesional no sira ne'ebé kiak liu no maioria ne'ebé vulneravel.
  • Vulnerabilidade ba flutusaun rendimentu tasa tamba dependensia ba baze rekursu tasa ne'ebé la klean.
  • Hasae tensaun sosial no konflitu tanba la dun iha rekursu atu transforma ekonomia no rezolve problema kronika ba kapasidade produtivu ne'ebé kuran, kiak, saude ne'ebé kiak, dezempregu no empregu.
  • Fundus bele diverte ba konsume importasaun liu fali atu halo iha hodi haforsa kapasidade produtivu ekonomia.
Importansia ba tasa
Tasa sai nudar sentru komponente ba prosperiedade nasaun ida nian. Tas governu hosi emprezariu no uma kain atu hetan rendimentu hodi fornese infrastrutura, servisu no administrasaun ba estadu. Isu importante mak rekoñesimentu no simu prinsipiu no kriteria atu implementa politika tasa. Karakteristika husi sistema tasa ne'ebé diak Joseph Stiglitz (Xefe ekonomista Banku Mundial uluk) hanesan tuir mai:
  • Efisiensia Ekonomia: Tasa labele prevene alokasaun efisiensia rekursus.
  • Simplisidade Administrativa: Tasa tenki fasil no la karun atu administra
  • Flesibilidade: Sistema tasa tenki responde ho fasil ba mudansa kondisaun ekonomika.
  • Tranparensia: Individu tenki bele hodi todan tasa atu todan ne'e bele politikamente……ba buat ne'ebé sosiedade hakarak.
  • Justu: Sistema tasa tenki justu iha nia tratamentu ba individu ne'ebé diferente. Equidade Horizontal: Individu ne'ebé hanesan iha aspetu relevante tenki trata hanesan; Equidade Vertikal: Individu ne'ebé bele selu tasa as tenki simu atu selu tasa total (ezeptu iha kazu tasa benefisiu iha ne'ebé individu hetan tasa iha relasaun ho benefisiu ne'ebé sira hetan hosi sasan publiku no servisus).
Ekonomia Neo-Liberal no Protesaun Tasa
Ideia iha proposta ne'e bazeia ba neo-liberalismu ne'ebé emafaze ba hanoin ekonomia neo-liberal atual, kria oportunidade ba setor privadu no mantein tasa no despeza sosial kiik. Neo-liberal bazeia ba hanoin supply-side katak tasa minimu sei kria insentivu ba investor no sei estimula ekonomia.

Proposta ne'e universalmente perigozu no ignora ekonomia ne'ebé susesu iha mundu. Hanoin katak tasa kiik ne'e presiza atu estimula atividade ekonomia lohi faktus. Ekonomia skandinavia, hanesan ezemplu nudar ekonomia kiik ne'ebé susesu liu iha mundu. Sira kombina standar moris ne'ebé as ho tasa mundu ne'ebé as. Tasa uza atu suporta kohesaun sosial ne'ebé sei muda dinamizasaun ekonomia liu hosi investimentu iha inovasaun.

Liu ne'e, laiha ekonomia nasaun iha Asia ne'ebé susesu hodi tuir politika ekonomia neo liberal. Sira hotu uza politika tasa no insentivu estadu atu proteze hodi harii kapasidade produtivu no foka ba fiskal ne'ebé forte atu suporta industria estratezika molok sira loke ba kompetisaun global.

Kontekstu Reforma Tasa Iha Timor-Leste
Nudar nasaun ida ne'ebé kiak liu iha mundu, Timor-Leste iha dezafiu masivu atu rezolve kiak kronika no harii kapasidade produtivu atu hakbiit an hodi kompete iha ekonomia global. Nia halo… Funsiona deit setor privadu no barak liu koruptu no …..la efisiente. Kultura emprezarial presiza atu kria. Instituisaun prinsipal iha kapasidade atu maneza transformasaun estadu, hodi artikula vizaun ba ekonomia liu hosi Planu Dezenvolvimentu Nasional, foti pasu atu haluan edukasaun no treinamentu, harii infrastrutura no apoiu kresimentu setor privadu iha xavi indus tria ne'ebé sei transforma ekonomia.

Minimiza tasa laos opsaun tempu badak nian. Emprezariu ne'ebé mosu dadaun no elite profesional tenki iha jeral suporta sistema tasa ne'ebé progresivu, partikularmente se sira konvense katak rendimentu sei uza atu rezolve problema sosial no ekonomia ne'ebé nasaun enfrenta dadaun. Importasaun ba suporta konsume hosi residensia ho rendimentu as tenki sai sujeitu ba tasa. Industria ne'ebé mosu (prosesu baziku ba rekursu, manuntensaun, fabrika) tenki suporta hosi kreditu tasa no protesaun se karik sira konsistente ho Planu Dezenvolvimentu Nasional. Opsaun protesaun tasa ba investimentu estranzeira tenki dizkoraza.

Pasu Ba Oin
Resposta ba proposta tolu tenki rejeita sira. Sira laos opsaun ba variasaun ba tema estremu hanesan. Governu tenki haluan sira nia konsellu. Pasu atu dezenvolve sistema tasa apropriadu ba Timor-Leste tenki bazia ba sasan hirak tuir mai:
  • Haree rendimentu hosi petroliferu iha asumsaun presu no dezenvolvimentu diferente.
  • Haree investimentu publiku no despeza sosial atu responde rezultadu ne'ebé sai alvu haesan kresimentu rendimentu kapita, indeks umanu ne'ebé diak.
  • Haree nivel tasa no rasio atu hetan rezultadu hirak ne'e.
  • Shortfall... tanba adopta ba kombinasaun ba proposta protesaun tasa hosi FMI, Komite Politika Tasa no Presidenti.
*) Graham Larcombe Director, Strategic Economics Artigo ne’e espesial hakerek ba kla’ak

OPINIAUN: ONU Sei Responsabiliza ba Krime Sériu iha Timor-Leste?

guteriano NEVES, Hawai (EUA)

Iha loron 12 de Fevereiru 2008, Misaun Integradu das Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste (UNMIT) asina akordu ho Prokuradoria Jeral Republika konaba Asistensia ba Prokuradoria. Ho akordu ne'e, UNMIT atu suporta Prokuradoria dan Republika liu hosi Equipa Investigasaun ba krime sériu. Equipa investigasaun ne'e sei ajuda Prokuradoria Republika atu kompleta investigasaun ba kazu violasaun direitus humanus ne'ebé komete iha tinan 1999 maibe seidauk investiga hotu. Iha parte ida, akordu ne'e fo sinal positivu ba luta naruk atu hetan justisa ba krime ne'ebé akontese iha Timor-Leste durante tinan 24 okupasaun Indonesian nian, katak atensaun sei iha nafatin hosi komunidade internasional ba asuntu ne'e. Maibe, iha parte seluk hare hosi ezijénsia vítima nian ba justise durante ne'e, akordu ne'e la bele responsde ezijénsia hirak ne'e.

La iha buat foun ida ne'ebé bele haree hosi akordu ne'e. Akordu ne'e hanesan rezultadu hosi negosiasaun atu fo asesu ba UNMIT ba iha kazu hirak ne'ebé durante ne'e sai hanesan file iha Prokuradoria da Republika.

Pontu balu hosi akordu ne'e mos hatudu katak Nasoens Unidas la iha vontade no komitmentu atu fo justisa ba vítima sira. Pontu 2.1 hosi akordu ne'e hateten katak "Funsaun SCIT atu assisti prokuradoria atu kompleta investigasaun ba kazu violasaun direitus humanus iha tinan 1999 nebe seidauk rezolve." Iha pontu 4.4.1 hateten katak "wainhira investigasaun remata, SCIT sei prepara draft dokumentu final inklui akuzasaun no karta kapturasaun no submete ba iha prokuradoria Timor-Leste."

Pontu rua ne'e fo sinal katak Nasoens Unidas lakohi atu foti responsabilidade prinsipál ba kazu krime sériu iha Timor-Leste. Lia fuan assisti iha ne'e hatudu katak la'os Nasoens Unidas mak atu kaer papel primária, Nasoens Unidas nia fungsaun atu ajuda de'it Timor-Leste. Ida ne'e Pontu ida ne'e indika katak Nasoens Unidas koko atu fase liman ba krime ne'ebé akontese iha Timor-Leste durante tinan 1999.

Akordu ne'e hanesan implementasaun hosi rezolusaun Konsellu Seguransa Nasoens Unidas nian Númeru 1704 nebe estabele UNMIT fo mandatu ida ne'ebé integradu ba UNMIT atu implementa iha Timor-Leste. Pontu (i) hosi resolusaun ne'e hateten katak atu assisti implementasaun rekomendasaun Sekretariu Geral nian konaba Justisa no Rekonsiliasaun, inklui asisti Prokuradoria Geral da Republika atu remata funsaun investigativu hosi unidade krime graves atu kompleta kazu violasaun direitus humanus ne'ebé komete iha tinan 1999.

Mandatu ne'e rasik dezde inisiu sai hanesan pergunta ida iha sosiedade sivil no vítima sira. Pergunta mosu tamba resolusan 1704 la fo mandatu atu halo julgamentu ba kazu krime sériu hirak nebe komesa ona investigasaun iha tempo UNTAET to'o UNMISET, maibe la iha julgamentu. Entaun kazu hirak ne'e to'o agora sai hanesan dokumentu historiku ida de'it.

Durante panel ba krime sériu hala'o ninia kna'ar iha Timor-Leste, Tribunal hasai akuzasaun hamutuk 95, no ema na'in 440 mak hetan akuzasaun. Husi númeru ne'e, so ema na'in 87 de'it mak hetan julgamentu, no 153 seidauk hetan julgamentu. (Reportajem JSMP "THE FUTURE OF SERIOUS CRIMES , June 2005.") Kazu hirak ne'ebé seidauk hetan julgamentu agora sai hanesan file iha Prokuradoria da Republika. Entaun ho mandatu nebe subliña iha rezolusaun 1704 hamosu pergunta ba kazu hirak ne'ebé agora sai hanesan file. Oinsa ho futuru kazu hirak ne'e? Ne'e hanesan pergunta ida nebe nafatin mosu iha itu hotu nia kakutak.

Pergunta seluk nebe mosu mos oinsa ho krime hirak ne'ebé akontese antes 1999? Haree ba mandatu, iha limitasaun ba iha kazu hirak nebe akontese iha tinan 1999 deit no la mensiona kona ba krime ne'ebé akontese antes. Maibe haree ba iha violasaun direitus humanus iha Timor-Leste, violasaun komesa akontese wainhira Indonesian invade Timor-Leste. No krime ne'ebé akontese iha tinan 1999 hanesan kontinuasaun hosi krime nebe sistemátiku no planeadu durante tinan 24 nia laran. Entaun ho mandatu ne'ebé klo'ot refleta Nasoens Unidas nia haree ne'ebé klo'ot konaba violasaun direitus umanus iha Timor-Leste durante ne'e.

Haree fali ba iha implementasaun mandatu UNMIT nian, laiha esforsu barak ne'ebé mak UNMIT halo atu lori implementa mandatu ne'e. Atul Khare, Reprezentante Spesial Sekretariu Geral nian iha Timor-Leste rekoñese ida ne'e maibe hateten katak wainhira UNMIT hahu nia mandatu, situasaun oinseluk, no Unmit fo importansia liu ba eleisaun 2007 no forma Governu. No UNMIT foin asina fali akordo ho Prokuradoria wainhira nia misaun atu hotu, maski ikus mai misaun misaun Unmit hanaruk tan.

Komisaun hirak ne'ebé estabelese lori estudu, investiga no halo assesementu ba krime iha Timor-Leste to'o iha liafuan ida katak precisa estabelese tribunal nasional ho padrao internasional ka precisa kria tribunal internasional lori julga kazu hirak ne'e. Komisaun Péritus Internasional ne'ebé estabelese iha tinan 2005 mos hato'o rekomendasaun ne'ebé hanesan.

Fila ba kotuk, prosesu sira ne'ebé lao ona falha atu fo justisa ba iha krime ne'ebé komete iha Timor-Leste. Tribunal Ad Hoc iha Jakarta, sai hanesan sandiwara ida de'it atu lori fase general Indonesia sira nia salan. Panel Spesial ba Krime Sériu remata nia misaun iha tinan 2005 no husik hela file barak. Komisaun simu Lialos, no Rekonshiliasaun remata ona nia misaun no sai ho rekomendasaun lubuk ida. Maibe seidauk iha asaun real ruma atu lori implementa rekomendasaun hirak ne'e. Komisaun Verdade no Amizade hala'o hela nia misaun no la hatene rezultadu saida mak atu mosu mai.

Haree prosesu hirak ne'e, komunidade internasional liu hosi Nasoens Unidas tenki hatene katak hanesan responsabilidade komunidade internasional atu fo justisa ba vítima. Maibe esforsu hirak ne'ebé la'o to'o agora seidauk hatudu ne'e. Entaun bainhira los mak povu Timor-Leste bele hetan justisa?

Rezulusaun KII seidauk iha implementasaun

Rezulusaun Komisaun Inkeritu Internasional sedauk iha implementasaun maske hetan aprovasaun maioria absoluta iha Parlamentu Nasional iha loron 3 Marsu 2008. Akontesementu 11/2 ne'ebe halo Prezidente Republika Ramos Horta hetan tiru no kanek, halo povu duvida no preokupa. Ho razaun ne'e Bankada Fretilin ijizi ba goevrnu atu implementa resulusaun No 9/II husi Parlamentu Nasional ne'ebe hetan aprovasaun maioria absoluta husi deputados atu hari'i lalais KII kona ba atentadu 11/2.

Fulan ida ona sedauk iha informasaun ruma oficial husi responsavel ba area ddefesa no seguransa nasional no internasional hanesan governu, UNPOL no FSI hodi klarifika ba povu no nasaun tomak kona ba atentadu ida ne'e. Lia hirak ne'e hato'o husi Vice Chefe Bankada Fretilin Francisco Miranda Branco, liu husi komunikadu Imprensa, kinta feira 13/3.

Tuir Branco katak, maske akontesementu ne'e grave tebes no boot hasoru Estadu TL maibe to'o ohin loron sedauk iha informasaun oficial husi responsavel ba area defeza no seguransa nasional no internasional hodi klarifika ba povu no nasaun tomak kona ba tragedia ida ne'e tanba sa mak bele akontese fasil los no iha nebe responsabilidade entidade sira nebe kaer knar defesa no seguransa nian.

Branku realsa tan katak, "bankada Parlamentar Fretilin hare ba atentadu ne'e hatudu momos frakasu boot husi parte entidade sira nebe kaer responsabilidade iha area defeza no seguransa iha Estado Timor- Leste nian. Hodi nune'e bele akontese atentadu 11/2 ba Presidente Ramos Horta.

Branco hatutan, " liu tiha atentadu ne'e, la iha kedas operasaun militar imediata hodi bele impede fugitivus sira halai sai".