Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

11 September 2008

Kla'ak Semanal Edisaun 30 (11 Setembru 2008)


HALIRI

Politika Feto Elite
Feto hakat badak, mane hakat luan nudar stereotipe mayoria sosiedade Timor fiar no kontinua reproduz iha rai doben ida neé. Too ohin loron, la haree husi nivel edukasaun, ema boot ka kiik, feto ka mane sei kontinua fiar katak feto nia knaar mak servisu domestika. OPMT nudar movimentu feto ba dala uluk nebe luta ba emansipasaun feto katak, feto ho mane hamrik hanesan iha prosesu dezenvolvimentu nia laran.

OPMT mosu ho projetu politiku ida katak libertasaun lolos sei la lao bainhira laiha libertasaun feto. Tamba neé, OPMT halao atividade hahu kedas husi nivel suku hodi halao creche, saude, alfabetizasaun, koperativa, juventude no seluk-seluk. Pratika OPMT ne hatudu duni feto ho mane lao hanesan iha programa dezenvolvimentu hirak ne’e. Ema sira nebe iha matenek ba suku-suku atu fahe sira matenek no iha tempu hanesan aprende mos husi komunidade sira. OPMT hatudu pratika laos teoria. Pratika mak kriteria ba verdade.

Baze de apoiu nebe naksobu, harahun mos movimentu feto. Rezistensia husi 1980-1999 frente klandestina sai nudar subordinadu ba frente armada ho sistema komandoismu. Pozisaun feto sai subordinadu fali iha frente klandestina. Movimentu feto sai importante deit ba preparasaun lojistika no mensajeiru deit. Uituan liu mak iha vida politika nia laran.

Derepenti liutiha Referendum, UNTAET tama mai ho konseitu Jeneru. Ema barak ohin loron koalia Jeneru laos ona emansipasaun hanesan OPMT. Konseitu nebe tolan tomak-tomak deit laho kestiona konaba sistema esplorasaun. Movimentu feto lakon orientasaun desde baze de apoiu rahun no laiha debate konaba orientasaun feto Timor. Tamba neé fasil atu tolan tomak konseitu jeneru nebe orienta liu ba liberalismu, no la koko atu kria espasu ba konseitu jeneru sira seluk.

Movimentu feto nebe moris liutiha ukun an koptadu ho konseitu jeneru liberal nebe mai hamutuk ho UNTAET, Banku Mundial, UNFPA, UNIFEM, UNICEF, AUSAID, USAID no organizasaun internasional sira seluk. Organizasaun feto hotu-hotu inklui OPMT koptadu tiha ona ho liberal gender. Organizasaun hirak neé la kestiona ona sistema esploitasaun maibe oinsa feto Timor bele sai advogadu, polisia, militar, ministra, deputada no haluha tiha realidade katak mayoria populasaun Timor moris husi Agrikultura. Organizasaun hirak neé, inklui mos sekretariadu estadu problema feto bele rezolve liu husi treinamentu, seminariu no kongresu. Tinan-tinan atividade feto la ses husi treinamentu, seminariu, 16 days campaign no seluk-seluk tan, haluha tiha katak mudansa mentalidade mosu husi pratika hamutuk ho komunidade.

Realidade, movimentu feto ohin loron la eziste organizasaun massa feto. Dehan iha OPMT no OMT maibe organizasaun hirak neé naran deit. Ida neébe ativu agora mak ONG nebe iha impaktu kiik, no konsentra sira nia atividae iha Dili. Tempu nebe lao ho asesu nebe iha, hanesan mos ONG sira seluk, ema nebe servisu iha ONG mak sai matenek tan no bele moris diak, maibe ema hirak nebe sira reprezenta kontinua moris hanesan ka sai at liu.

Iha loron 10-12 Setembru, Rede Feto nudar mahon ba organizasaun feto sira halo kongresu feto ba dala tolu. Governu AMP fo prioridade ba jeneru hodi hasae funsaun promosaun igualidade husi asesora ba sekretariadu. Ho mudansa neé, movimentu feto sei sai forte liu? Karik lae, abertura kongresu feto hatudu katak elite feto sira laiha unidade. Relasaun nebe harii bazeia ba emosaun, laos ba prinsipiu nebe hanesan. Oinsa kongresu feto bele susesu bainhira eksklui komponente importante ida hanesan sekretariadu estadu ba promosaun igualidade. Se mak sei implementa rekomendasaun hirak neé, se karik entidade neé la involve? Ka Sinal husi Rede Feto hodi troka Sekretariadu Estadu ba Promosaun Igualidade.

Movimentu hotu-hotu nebe laiha kontrola husi massa iha tendensia sai elite. Bainhira iha tendensia sae elite nia programa mos atu hodi feto sira seluk sai elite mos.

Tendensia NGO feto mak determina sira nia programa bazeia ba sira nia hakarak maibe dala barak laos nesesidade feto sira iha rural. Komemorasaun loron mundial 8 de Marsu tinan neé iha jinasio hatudu dominasaun festeja feto elite nian. Movimentu hanesan mak feto sira hakarak?

Kongresu feto liutiha ukun an halao ba dala tolu, iha mudansa boot ba feto nia moris? Kongresu dala rua uluk nebe halao laiha implementasaun ida nebe klaru. Hein katak ho kongresu feto ba dala tolu neé bele fo mudansa no bele hametin liu tan unidade feto atu luta ba igualidade feto ho mane. Se lae, kongresu sai tiha buat rutinidade ida no lakon tiha esensia. Triste liu tan mak kongresu nudar projetu ida atu gasta osan deit atu bele halo relatoriu ba doador no la fo importansia ba rezultadu.

Se kontinua hanesan neé, movimentu feto sai tiha movimentu kalendariu ida katak, movimentu feto iha bainhira iha loron-loron importante deit hanesan 8 de Marsu, 16 days campaign, kongresu feto no loron sira seluk; movimentu la moris iha vida feto nia loron-loron.

5 comments:

Anonymous said...

Obrigadu ba Kla'ak tamba rona ami nia liafuan.

Obrigadu ba update sira ne.

Husu ba Kla'ak atu servisu maka'as nafatin.

Viva Timor-Leste!
Hosi Irlanda

Anonymous said...

obrigado mos ba imi nia trabalho kla`ak.ba ami nia hare furak tebes,mas imi precisa neutral ba ema hotu hotu,tamba publikasao hirak nee imi fo makaas liu ba oposisi (fretilin) nia margen,tenta le e publika mos noticias diak hosi AMP/Xanana

obrigada e serviso diak
iha Europa

Anonymous said...

Se bele karik maun ka bin sira hosi Kla'ak hatam nafatin edisaun foun cada semana... Ami iha raidok ami husu mak ne deit...

Husi Irlanda

Anonymous said...

Obrigado ba kla'ak. Imi tenke firme nafatin fo informasaun alternativu nebe diak ba leitor sira. Labele sai hanesan STL ka media sira seluk nebe publika deit buat diak husi AMP, tanba ne'e sei taka povu nia matan atu here didiak sasan sira nebe la los iha AMP. Hanesan ita hatene korupsaun mos iha Timor mos agora barak liu ona.

parabens ba imi jornalista sira hotu! Viva Timor-Leste! A Luta Continua!

Anonymous said...

BOM OBRBRIGADO Kla'ak, ba Noticia Hotu nebe Publica ou fo sai ba Publica, wainhira atan hau le'e senti katak laos ofende ida mais persijo hare no publica tuir Regras atu nune Imparcialidade no Neutralidade nudar MEDIA senti ou leitor sira mos simu la senti katak Kla'ak hamrik laos inklina ba se deit o nia Kores A ka B o nia Leader A ka Leader B. portanto Paraben's ba imi nia publikasaun e Obrigado ba Imi hotu nebe serviso iha media Kla'ak mantein imi nia pojisaun e continua afirma imi nia lia fuan hakerek nian ba Publico tuir imi lian realidade nian.

By

Joao da Costa Braz