Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

21 June 2008

Kla'ak Semanal Edisaun 17 (27 Maiu 2008)

Haliri
Maubere, fiar ó nia an
Loron rua-nulu fulan Maiu foin daudauk ne’e marka loron ida ema hotu-hotu sei la haluhan. La’ós de’it katak loron ne’e maka loron Restaurasaun ba Independénsia, eh loron ne’ebé Maubere ejije ninia rain (ba maluk ASDT/FRETILIN sira), ou, simples loron-boot ida ba funsionáriu sira hetan feriadu. Lae, Loron ne’e mós hanesan tempu uitoan ba reflesaun atu refleta ba tempu iha tinan neen nia laran mai to’o ohin loron, tinan ukun-rasik-an.

Ita haree fali ba tinan neen kotuk, Timor-Leste konsege foti pasu boot barak atu harii Nasaun Maubere. Hosi 20 de Maio 2002 Timor-oan siar hari’i Estadu ida ho governu ida ho funsaun públika ida komplikatu atu apoia sira. Harii sistema justisa ida, maske fraku. Harii sistema edukasaun ho saude. Harii forsa defeza ho seguransa ne’ebé Timor-oan tomak iha orgllu bá. Timor-oan sira konsege mós harii nasaun demokrátika bazeadu ba prinsípiu de direitu demokrátiku, ho separasaun klaru entre órgaun soberania oioin. Timor-Leste hakur eleisaun lubuk ida mós, ho dame no susesu. Timor-Leste harii sistema ida atu rai osan ba jerasaun foun liu hosi reseita hosi ninia rekursus naturais rasik. Liu tiha tinan hirak hafoin restaurasaun ba ukun-rasik-an, Timor-Leste sai hanesan modelu ida atu fó esperansa ba nasaun foun seluk katak esperansa iha. Katak, rai pos-kolonial ho pos-konflitu hotu-hotu la presiza monu fila fali ba konflitu ho destruisaun, fízika ka psikolójika. Timor-Leste la’ós de’it nasaun foun liu iha mundu, maibé hanesan mós esperansa foun ba povu ho nasaun ki’ik-kiak sira seluk. Ida ne’e reflesaun di’ak ida, ne’ebé lori dame mai ita-nia laran no hakmaak ita nia neon. Maibé iha mundu maksalak no mortál, laiha buat ida mak perfeitu. Infelízmente, fulan-midar ne’ebé Timor-Leste hetan la dura kleur. Mehi-di’ak sai mehi-aat. Esperansa sai frustrasaun.

Tinan ida molok Timor-Leste atu hakur ba etapa importante ida iha ninia moris – eleisaun jerál tinan 2007 – derepente, kalohan metan boot ida taka. Hosi 2006 to’o 2008 nasaun Maubere ne’e hakur istória metan ida. Soldadu dezerta kuartél. Prezidente fahe ninia povu ba rua. Major sai rebelde. Rebelde ataka estadu. Estadu hakuak rebelde. Deputadu kaer kilat. Primeiru ministru tun. Ministru tama prizaun. Refujiadu ho dezlokadu iha rai-laran tomak. Primeiru Ministru sai Prezidente; Prezidente sai Primeiru Ministru. Rebelde mate. Atentadu hasoru Prezidente. Primeiru Ministru mos dehan hetan atentadu hasoru nia. Aliansa polítka ema la simu. Governu frajil. Milisia ohodor hetan perdaun. Ai-han folin sa’e. Fundu petrolíferu atu to’o US$3.000.000.000 ona. Ita mak refleta to’ok bá.

Iha loron 20 fulan Maiu, karik buat ne’ebé Timor-oan tomak bele iha reflesaun hanesan maka oinsá nasaun Maubere ne’e hamriik. Timor-oan tomak bele nahohuk katak hosi 1974 to’o 1999, funu atu hadau fali Maubere nia rain kusta Timor-oan hotu-hotu nia vida. Matebian asua’in rihun atus-rua resin sai sasin ba luta ida ne’e. Se ita hotu iha lia ida de’it, kona-ba saida maka ita sei refleta hamutuk ohin, entaun ita mós sei iha hatán hanesan bainhira matebian sira ne’e mai husu: tansa? Ita hatán hanusá? Husu ba sé? Sé maka sala?

Talves ita lalika laran taridu. Timor-Leste hetan fila fali oportunidade foun atu harii hikas ninia rain liu hosi maturidade ne’ebé maka sidadaun balun hatudu ona. Ne’e katak sei iha esperansa ba nasaun Maubere ne’e, maske malae sira keta laiha ona karik? Ita iha lider ne’ebé sai ezemplu di’ak ba nasaun tomak hodi submete sira nia an ba justisa no to’o ikus hatán duni ba salak ne’ebé sira halo (maske lider sira seluk sei tetu hela se sira hakarak bá hasoru justisa ka lae).

Hahalok ezemplar ida seluk maka, embora partidu vensedór iha eleisaun la hetan podér tuir Constituição, partidu ne’e hili atu hala’o nafatin prosesu demokrátiku liu hosi lala’ok demokrátiku, hodi partisipa nafatin iha prosesu konstrusaun ba nasaun. Forsas armadas Timor-oan nian mós konsege hala’o operasaun pasífiku ida hodi halibur filafali rebelde sira atu mai tuir prosesu jutisa. Ita-nia lider balu mós hatudu siar nia laran-luak no sentidu humanístiku hodi fó perdaun ba prizioneiru sira, maske balu halo krime ne’ebé aat tebetebes, ne’ebé ita rasik la konsege imajina. No mós, Timor-Leste iha ona besik US$3.000.000.000 (tokon rihun-tolu) iha banku! Sei iha susesu seluk-seluk tan, ne’ebé, karik, só ema ho espíritu Maubere de’it maka bele kompriende no apresia. Esperansa sei iha.

Ba loron 20 fulan Maiu ne’e, Timor-oan tomak restaura hikas fali ninia nasaun hodi kaer duni kuda-talin. Talves, ita nia reflesaun mós bele ajuda ita restaura filafali ita-nia espíritu, ne’ebé lori ita ba ukun-rasik-an? Ita tenke fiar ita-nia an.

Download Edisaun tomak iha ne'e (1MB)

No comments: