Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

20 March 2008

OPINIAUN: Karitativu Bele Hamenus Kiak?

Therese Tam

Tempu uluk ita nia avo sira koalia konaba karidade no ita sempre hanoin imajen ida nebe diak tebes katak hahalok ho laran luak no diak husi ema nebe iha aihan no materias atu ajuda maluk sira nebe kiak no hetan dezastre seluk iha sira nia vida. Nee' ita haree husi nivel mikro liu-liu iha familia laran ka ita nia vinziñus. Ida nee hanesan "informal support system" ka sistema supporta informal ida nebe diak tebtebes.

Maibe tempu agora familia sira no mos komunidade la bele funsiona hanesan bain-bain. Sira la dun ajuda malu hanesan uluk, tan buat barak mosu mai iha sira nia familia no komunidade nia leet. Kolonizasaun, neo-kolonizasaun, konsumerismu, konflitu politiku, mordernizasaun, numeru populasaun boot liu tan, no mos faktor globalizasaun halo ema nebe kiak sai kiak liu tan. Relasaun entre ema ho ema sai dook malu no bele deskonfia malu. Entaun se mak tau matan ba ema kiak sira? Ita hare katak iha rai nebe deit, fatin sidade ka área urbana ita hahu nota ona ema buka moris ho meius oioin deit; husu osan ba ema, mosu prostituisaun, faan sasan iha dalan ibun, ka sai naok ten ho seluk-seluk tan. Perguntas boot ba ita hotu-hotu katak aprosimasun karidade bele ajuda ema kiak ka lae? Parte Instituisaun Relijiosa, governu, NGOs internasional ka nasional balun klaru katak aproximasaun karitativu (bantuan cuma-cuma) sei dominante tebtebes.

Presiza hola ba atensaun katak karidade sempre kria dezigualdade entre parte nebe fo no simu tulun. Ezemplu konkretu, ita fo osan ba labarik ka katuas sira nebe husu osan iha dalan. Ita neebe fo tulun, bele senti kontente no mos ita hanoin ita halo buat diak tebes ona ba ema seluk. Parte ida fo sempre hit sae oin, parte ida simu sempre hakruk ho atitude pasivu no haraik an tebes. Fenomena hanesan ita mos bele liga ba nivel boot liu tan hanesan nasaun riku no adiantadus husi Europa, Japun, Amerika, sira esporta sasan hanesan; fos, kareta ka makina modernu nudar ajudus ba rai kiak sira. Buat hirak nee bele ajuda kura moras pobreza ka lae? Ka ida nee hanesan bainhira labarik ida kabun moras ita kose deit mina telon hodi hamenus moras maibe tuir loloos la kura moras nee, la kleur moras nee mosu fila-fali deit tanba la buka hatene kauza moras nee. Entaun, ho dalan karidade nee ita labele kura moras pobreza too nia abut.

Tuir esperiensia husi nasoens dezenvolvidos hanesan Amerika, Englaterra, Franca, iha tinan 1700s, no mos nasoens kiak barbarak hanesan iha Subsahara Afrika, Amerika Latina no Asia hatudu katak karidade laos sempre fo impaktu diak ba povu. Tanba politika karidade ka humanitaria bele oho povo nia mental independente, povo nia inisiativu, kreatividade no mos hamenus respeita ba sira nia an rasik.

Timor Leste desde restaura nia independensia iha 2002 too agora sempre simu apoiu finanseirus ho materiais barbarak husi rai seluk, ezemplu konkretu hanesan sistema be mos, estradas, pontes iha parte distritus balun, eletrisidade no infrastruturas sira seluk tan hanesan konstrusaun uma ka edifisius. Maibe ita sente katak dezenvolvimentu fiziku nebe halao iha tinan 7 nia laran seidauk responde ba povu nia nesesidade lorloron. Hanesan ita hotu hatene dezafiu barak sei iha ita nia oin.

Parte ida ita mos hare katak povu Timor seidauk organiza didiak, liuliu iha baze atu halao manuntensaun ba projetu dezenvolvimentu hirak nebe haktuir ona iha leten. Povu seidauk senti sai nain ba projetus hirak nee, entaun sira ladun hola responsabilidade hodi kuidadu projetus sira nee. Sistema bee mos iha fatin balun iha Dili laran ka iha distritus balun hetan estragus, no bee mos sulin estraga deit tanba la iha ema ruma atu kuidadu. Ema barak sei hanoin katak "sasan hirak nee malae sira mak halo, sira iha osan barak", "estadu iha osan barak", "buat nee ema barak mak uza, tanba sa hau maka tenke responsabiliza ba nee, no seluk-seluk tan.

Notisias iha TVTL, jornais seluk sempre lamenta kona ba eskola neebe la iha kadeira, laiha meja, labarik sira tenke tur iha raí. Komunidade sira hein deit hosi governu!!! Gafanhoto estraga batar mos, hein deit governu!!! Povu lakon ona sira nia matenek indígenas. Tanba sa? Tuir eskritor nia hanoin, buat barak iha baze, populasaun bele organiza sira nia-an no bele halo uluk buat ruma antes husu governu nia intervensaun. Ezemplu hanesan, eskola nebe laiha kadeiras ka meja sira, inan aman bele organiza sira niaan atu halo mejas ka kadeiras hosi materiais lokal hanesan au ka ai sira seluk tan hodi hatudu sira nia suporta ba sira nia oan rasik. Ho hakas-an sira bele rezolve problema nebe kiik liu neineik sira bele rezolve problem nebe boot liu iha sira nia komunidade laran.

Timor Leste hanesan mos nasaun kiak seluk (developing countries), ita seidauk iha forsa atu aplika sistema "welfare/kesejahteraan" ka karidade hanesan rai kiku seluk-seluk tanba ita nia ano fiskal national limitadu tebes. Aprosimasaun dezenvolvimentu komunitariu or "organiza komunitariu" sai hanesan aprosimasaun nebe integradu no sustentavel, tanba ida nee bele fo kbit, no empoder ba komunidade iha baze atu dezenvolve sira nia komunidade rasik. Komunidade barak iha Timor laran halao dadaun aprosimasaun ida nee maske sei hetan dezafiu babarak. Ita hotu espera katak ho esforsu oituan-oituan nee sai hanesan fundasaun ka "grounding stone"-- ida ba ita nia dezenvolvimentu sosial, ekonomia, no mos aspetu seseluk tan, ba hadia dignidade ita nia povu no ba nasaun Timor-Leste neebe diak liu.

*) Therese Tam Dosente iha Departamentu Dezenvolvimentu Komunitariu UNTL

No comments: