Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

20 March 2008

OPINIAUN: Resposta Inisiu Ba Reforma Tributaria Domestika

Graham Larcombe*

Proposta atual atu reforma sistema tasa iha Timor-Leste ne'ebé hatoo hosi FMI, Presidenti no Komite Politika Tasa nudar ida ne'ebé estremu no perigozu

Proposta laos opsaun maibe variasaun… hosi rezeita estremu neo-liberal atu fo insentivu ba investiment emprezariu no ema individual ne'ebé riku. Se adopta ho kombinasaun sei iha implikasaun seriu ba Timor-Leste inklui:
  • Inabilidade ba nasaun atu fo infrastrura no servisu ba ekonomiku kroniku, sosial no dezafiu meiu ambiente.
  • Hatun tiha soberania ekonomia Timor-Leste hodi reduz rekursu ne'ebé iha ba estadu atu transforma sosiedade liu hosi investimentu ba prioridade maior ekonomia, sosial no meiu ambiente.
  • Intesifikasaun ba ekonomia rua/dual ekonomi entre emprezariu ho tasa kiik no elite profesional no sira ne'ebé kiak liu no maioria ne'ebé vulneravel.
  • Vulnerabilidade ba flutusaun rendimentu tasa tamba dependensia ba baze rekursu tasa ne'ebé la klean.
  • Hasae tensaun sosial no konflitu tanba la dun iha rekursu atu transforma ekonomia no rezolve problema kronika ba kapasidade produtivu ne'ebé kuran, kiak, saude ne'ebé kiak, dezempregu no empregu.
  • Fundus bele diverte ba konsume importasaun liu fali atu halo iha hodi haforsa kapasidade produtivu ekonomia.
Importansia ba tasa
Tasa sai nudar sentru komponente ba prosperiedade nasaun ida nian. Tas governu hosi emprezariu no uma kain atu hetan rendimentu hodi fornese infrastrutura, servisu no administrasaun ba estadu. Isu importante mak rekoñesimentu no simu prinsipiu no kriteria atu implementa politika tasa. Karakteristika husi sistema tasa ne'ebé diak Joseph Stiglitz (Xefe ekonomista Banku Mundial uluk) hanesan tuir mai:
  • Efisiensia Ekonomia: Tasa labele prevene alokasaun efisiensia rekursus.
  • Simplisidade Administrativa: Tasa tenki fasil no la karun atu administra
  • Flesibilidade: Sistema tasa tenki responde ho fasil ba mudansa kondisaun ekonomika.
  • Tranparensia: Individu tenki bele hodi todan tasa atu todan ne'e bele politikamente……ba buat ne'ebé sosiedade hakarak.
  • Justu: Sistema tasa tenki justu iha nia tratamentu ba individu ne'ebé diferente. Equidade Horizontal: Individu ne'ebé hanesan iha aspetu relevante tenki trata hanesan; Equidade Vertikal: Individu ne'ebé bele selu tasa as tenki simu atu selu tasa total (ezeptu iha kazu tasa benefisiu iha ne'ebé individu hetan tasa iha relasaun ho benefisiu ne'ebé sira hetan hosi sasan publiku no servisus).
Ekonomia Neo-Liberal no Protesaun Tasa
Ideia iha proposta ne'e bazeia ba neo-liberalismu ne'ebé emafaze ba hanoin ekonomia neo-liberal atual, kria oportunidade ba setor privadu no mantein tasa no despeza sosial kiik. Neo-liberal bazeia ba hanoin supply-side katak tasa minimu sei kria insentivu ba investor no sei estimula ekonomia.

Proposta ne'e universalmente perigozu no ignora ekonomia ne'ebé susesu iha mundu. Hanoin katak tasa kiik ne'e presiza atu estimula atividade ekonomia lohi faktus. Ekonomia skandinavia, hanesan ezemplu nudar ekonomia kiik ne'ebé susesu liu iha mundu. Sira kombina standar moris ne'ebé as ho tasa mundu ne'ebé as. Tasa uza atu suporta kohesaun sosial ne'ebé sei muda dinamizasaun ekonomia liu hosi investimentu iha inovasaun.

Liu ne'e, laiha ekonomia nasaun iha Asia ne'ebé susesu hodi tuir politika ekonomia neo liberal. Sira hotu uza politika tasa no insentivu estadu atu proteze hodi harii kapasidade produtivu no foka ba fiskal ne'ebé forte atu suporta industria estratezika molok sira loke ba kompetisaun global.

Kontekstu Reforma Tasa Iha Timor-Leste
Nudar nasaun ida ne'ebé kiak liu iha mundu, Timor-Leste iha dezafiu masivu atu rezolve kiak kronika no harii kapasidade produtivu atu hakbiit an hodi kompete iha ekonomia global. Nia halo… Funsiona deit setor privadu no barak liu koruptu no …..la efisiente. Kultura emprezarial presiza atu kria. Instituisaun prinsipal iha kapasidade atu maneza transformasaun estadu, hodi artikula vizaun ba ekonomia liu hosi Planu Dezenvolvimentu Nasional, foti pasu atu haluan edukasaun no treinamentu, harii infrastrutura no apoiu kresimentu setor privadu iha xavi indus tria ne'ebé sei transforma ekonomia.

Minimiza tasa laos opsaun tempu badak nian. Emprezariu ne'ebé mosu dadaun no elite profesional tenki iha jeral suporta sistema tasa ne'ebé progresivu, partikularmente se sira konvense katak rendimentu sei uza atu rezolve problema sosial no ekonomia ne'ebé nasaun enfrenta dadaun. Importasaun ba suporta konsume hosi residensia ho rendimentu as tenki sai sujeitu ba tasa. Industria ne'ebé mosu (prosesu baziku ba rekursu, manuntensaun, fabrika) tenki suporta hosi kreditu tasa no protesaun se karik sira konsistente ho Planu Dezenvolvimentu Nasional. Opsaun protesaun tasa ba investimentu estranzeira tenki dizkoraza.

Pasu Ba Oin
Resposta ba proposta tolu tenki rejeita sira. Sira laos opsaun ba variasaun ba tema estremu hanesan. Governu tenki haluan sira nia konsellu. Pasu atu dezenvolve sistema tasa apropriadu ba Timor-Leste tenki bazia ba sasan hirak tuir mai:
  • Haree rendimentu hosi petroliferu iha asumsaun presu no dezenvolvimentu diferente.
  • Haree investimentu publiku no despeza sosial atu responde rezultadu ne'ebé sai alvu haesan kresimentu rendimentu kapita, indeks umanu ne'ebé diak.
  • Haree nivel tasa no rasio atu hetan rezultadu hirak ne'e.
  • Shortfall... tanba adopta ba kombinasaun ba proposta protesaun tasa hosi FMI, Komite Politika Tasa no Presidenti.
*) Graham Larcombe Director, Strategic Economics Artigo ne’e espesial hakerek ba kla’ak

No comments: