Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

20 March 2008

OPINIAUN: ONU Sei Responsabiliza ba Krime Sériu iha Timor-Leste?

guteriano NEVES, Hawai (EUA)

Iha loron 12 de Fevereiru 2008, Misaun Integradu das Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste (UNMIT) asina akordu ho Prokuradoria Jeral Republika konaba Asistensia ba Prokuradoria. Ho akordu ne'e, UNMIT atu suporta Prokuradoria dan Republika liu hosi Equipa Investigasaun ba krime sériu. Equipa investigasaun ne'e sei ajuda Prokuradoria Republika atu kompleta investigasaun ba kazu violasaun direitus humanus ne'ebé komete iha tinan 1999 maibe seidauk investiga hotu. Iha parte ida, akordu ne'e fo sinal positivu ba luta naruk atu hetan justisa ba krime ne'ebé akontese iha Timor-Leste durante tinan 24 okupasaun Indonesian nian, katak atensaun sei iha nafatin hosi komunidade internasional ba asuntu ne'e. Maibe, iha parte seluk hare hosi ezijénsia vítima nian ba justise durante ne'e, akordu ne'e la bele responsde ezijénsia hirak ne'e.

La iha buat foun ida ne'ebé bele haree hosi akordu ne'e. Akordu ne'e hanesan rezultadu hosi negosiasaun atu fo asesu ba UNMIT ba iha kazu hirak ne'ebé durante ne'e sai hanesan file iha Prokuradoria da Republika.

Pontu balu hosi akordu ne'e mos hatudu katak Nasoens Unidas la iha vontade no komitmentu atu fo justisa ba vítima sira. Pontu 2.1 hosi akordu ne'e hateten katak "Funsaun SCIT atu assisti prokuradoria atu kompleta investigasaun ba kazu violasaun direitus humanus iha tinan 1999 nebe seidauk rezolve." Iha pontu 4.4.1 hateten katak "wainhira investigasaun remata, SCIT sei prepara draft dokumentu final inklui akuzasaun no karta kapturasaun no submete ba iha prokuradoria Timor-Leste."

Pontu rua ne'e fo sinal katak Nasoens Unidas lakohi atu foti responsabilidade prinsipál ba kazu krime sériu iha Timor-Leste. Lia fuan assisti iha ne'e hatudu katak la'os Nasoens Unidas mak atu kaer papel primária, Nasoens Unidas nia fungsaun atu ajuda de'it Timor-Leste. Ida ne'e Pontu ida ne'e indika katak Nasoens Unidas koko atu fase liman ba krime ne'ebé akontese iha Timor-Leste durante tinan 1999.

Akordu ne'e hanesan implementasaun hosi rezolusaun Konsellu Seguransa Nasoens Unidas nian Númeru 1704 nebe estabele UNMIT fo mandatu ida ne'ebé integradu ba UNMIT atu implementa iha Timor-Leste. Pontu (i) hosi resolusaun ne'e hateten katak atu assisti implementasaun rekomendasaun Sekretariu Geral nian konaba Justisa no Rekonsiliasaun, inklui asisti Prokuradoria Geral da Republika atu remata funsaun investigativu hosi unidade krime graves atu kompleta kazu violasaun direitus humanus ne'ebé komete iha tinan 1999.

Mandatu ne'e rasik dezde inisiu sai hanesan pergunta ida iha sosiedade sivil no vítima sira. Pergunta mosu tamba resolusan 1704 la fo mandatu atu halo julgamentu ba kazu krime sériu hirak nebe komesa ona investigasaun iha tempo UNTAET to'o UNMISET, maibe la iha julgamentu. Entaun kazu hirak ne'e to'o agora sai hanesan dokumentu historiku ida de'it.

Durante panel ba krime sériu hala'o ninia kna'ar iha Timor-Leste, Tribunal hasai akuzasaun hamutuk 95, no ema na'in 440 mak hetan akuzasaun. Husi númeru ne'e, so ema na'in 87 de'it mak hetan julgamentu, no 153 seidauk hetan julgamentu. (Reportajem JSMP "THE FUTURE OF SERIOUS CRIMES , June 2005.") Kazu hirak ne'ebé seidauk hetan julgamentu agora sai hanesan file iha Prokuradoria da Republika. Entaun ho mandatu nebe subliña iha rezolusaun 1704 hamosu pergunta ba kazu hirak ne'ebé agora sai hanesan file. Oinsa ho futuru kazu hirak ne'e? Ne'e hanesan pergunta ida nebe nafatin mosu iha itu hotu nia kakutak.

Pergunta seluk nebe mosu mos oinsa ho krime hirak ne'ebé akontese antes 1999? Haree ba mandatu, iha limitasaun ba iha kazu hirak nebe akontese iha tinan 1999 deit no la mensiona kona ba krime ne'ebé akontese antes. Maibe haree ba iha violasaun direitus humanus iha Timor-Leste, violasaun komesa akontese wainhira Indonesian invade Timor-Leste. No krime ne'ebé akontese iha tinan 1999 hanesan kontinuasaun hosi krime nebe sistemátiku no planeadu durante tinan 24 nia laran. Entaun ho mandatu ne'ebé klo'ot refleta Nasoens Unidas nia haree ne'ebé klo'ot konaba violasaun direitus umanus iha Timor-Leste durante ne'e.

Haree fali ba iha implementasaun mandatu UNMIT nian, laiha esforsu barak ne'ebé mak UNMIT halo atu lori implementa mandatu ne'e. Atul Khare, Reprezentante Spesial Sekretariu Geral nian iha Timor-Leste rekoñese ida ne'e maibe hateten katak wainhira UNMIT hahu nia mandatu, situasaun oinseluk, no Unmit fo importansia liu ba eleisaun 2007 no forma Governu. No UNMIT foin asina fali akordo ho Prokuradoria wainhira nia misaun atu hotu, maski ikus mai misaun misaun Unmit hanaruk tan.

Komisaun hirak ne'ebé estabelese lori estudu, investiga no halo assesementu ba krime iha Timor-Leste to'o iha liafuan ida katak precisa estabelese tribunal nasional ho padrao internasional ka precisa kria tribunal internasional lori julga kazu hirak ne'e. Komisaun Péritus Internasional ne'ebé estabelese iha tinan 2005 mos hato'o rekomendasaun ne'ebé hanesan.

Fila ba kotuk, prosesu sira ne'ebé lao ona falha atu fo justisa ba iha krime ne'ebé komete iha Timor-Leste. Tribunal Ad Hoc iha Jakarta, sai hanesan sandiwara ida de'it atu lori fase general Indonesia sira nia salan. Panel Spesial ba Krime Sériu remata nia misaun iha tinan 2005 no husik hela file barak. Komisaun simu Lialos, no Rekonshiliasaun remata ona nia misaun no sai ho rekomendasaun lubuk ida. Maibe seidauk iha asaun real ruma atu lori implementa rekomendasaun hirak ne'e. Komisaun Verdade no Amizade hala'o hela nia misaun no la hatene rezultadu saida mak atu mosu mai.

Haree prosesu hirak ne'e, komunidade internasional liu hosi Nasoens Unidas tenki hatene katak hanesan responsabilidade komunidade internasional atu fo justisa ba vítima. Maibe esforsu hirak ne'ebé la'o to'o agora seidauk hatudu ne'e. Entaun bainhira los mak povu Timor-Leste bele hetan justisa?

No comments: