Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

17 April 2008

Agrikultor Sei Sofre Boot ho Lei Tributaria Foun

nuno Rodriguez TCHAILORO
Governu iha nia komunikadu imprensa ne'ebé hasai iha loron 22 Fevereiru hateten katak tasa Timor-Leste nudar ida ne'ebé kiik liu iha mundu. Maibe, oinsa impaktu ba povu mayoria ne'ebé moris hosi agrikultura? Agrikultor sira sei sofre boot hosi lei tributaria foun.

Tuir Prezidenti Komisaun C, komisaun ne'ebé tau matan ba lei tributaria hateten katak regulamentu UNTAET uluk presiza simplika atu bele dada investimentu estranjeiru no loke kampu traballu ba povu Timor-Leste. Hanoin hanesan mos mai hosi Ministra Finansa Emilia Pires mak lidera ho objetivu atu estimula ekonomia no fasilita ekonomia domestika no investimentu estrajeiru no liu-liu atu enkoraja setor privadu hodi hakman todan rendimentu hanesan rendimentu salariu.

Ministra Finansas Emilia Pires hateten iha komunikadu imprensa:"Liu tiha tinan lima ita-nia ekonomia sai imobiliza tiha ona no estagnasaun. Governu AMP iha tiha ona kompromisu atu halo tinan 2008 hanesan tinan ba reforma no fuan hosi reforma ne'e maka harii sistema taxa ida ne'ebé mak simples no efetivu ne'ebé negosiante no konsumidór sira hatene didi'ak."

Lei tributaria ne'e sei fo impaktu negativu boot ba produsaun lokal liu-liu hosi setor agrikultura ne'ebé mayoria populasaun Timor-Leste hatutan sira nia moris. Iha espozisaun motivus hosi lei ne'e rasik hateten katak agrikultor sira sei hetan impaktu negativu tanba sei iha importasaun boot hosi liur, maibe impaktu ne'e sei la boot tamba mayoria agrikultor Timor-Leste predominantemente moris subsistensia.

Charlie Scheiner hosi La'o Hamutuk hateten ba kla'ak:" Problema seluk, hamenus tasa ba sasan hosi liur, presu bele hatun, povu labele faan sira nia produtu, diak liu fo subsidu ba produtu lokal ka subsidiu ba komunidade lokal atu hamenus importasaun. Agrikultor lokal labele kompete ho merkadu internasional, ne'e livre ba bisnis internasional."

Submisaun ne'ebé NGO Lao hamutuk hatama ba Parlamentu Nasional Komisaun C ne'ebé fo ba kla'ak hateten katak lei tributaria ne'e sei hamate produtu lokal no kompania lokal. Mayoria agrikultor sira nia produtu seidauk dezenvolve diak, se tasa importasaun redus no laiha limitasaun ne'e sei fo todan liu ba agrikultor sira tamba sasan barak sei tama Timor-Leste. Ida ne'e sei hamate governu nia responsabilidade hodi ajuda dezenvolve, proteje no promove produtu lokal nune'e mos sei hamate motivasaun agrikultor sira nia produsaun, tamba ema barak la sosa. La'o Hamutuk mos hatutan tan katak planu governu ne'ebé uluk atu sosa fos hosi agrikultor lokal hodi fo ba funsionariu sira too agora seidauk realiza. Foos sira ne'e mai hosi rai seluk.

Hatan konaba oinsa protesaun ba ekonomia lokal, Cecilio Caminha hateten, "Tamba ne'e mak ami husu iha dia 10 Abril atu hetan planu ekonomia global ba tinan 5. Liu-liu hanesan agrikultura, too bainhira mak ita bele sustenta rasik, sa tinan? Ne para labele importasaun fos hosi liur. Ne mak ami hakarak haree hosi agrikultura, iha dia 10 Abril ministeriu agrikultura sei mai koalia, ami hakarak hatene kalkulu. Saida mak ami bele rekomenda ba plenaria. Tanba buat hotu-hotu tenki importa. Tanba sa mak ita sei sai dependente ba importador mina, modo tahan, atu ita bele fo protesaun. Premeiru ami tenki hetan planu hosi sira. Para iha lei ne'e ami bele fo limitasaun."

Iha parte seluk, Oscar Lima hosi Forum Emprezariu ne'ebé fo oportunidade ba audiensia publika hateten ba kla'ak katak mak benefisiu lukru likidus uluk ne'e internasional selu 30 % nasional 15 % agora tun hotu ba 10 % nudar benefisiu ida. Maibe iha parte seluk mos Oscar Lima foti preokupasaun tamba ho lei foun ne'e laiha diferensia entre kompania nasional no internasional. "Ami hanoin ami sei lakon terenu tamba internasional sira iha investimentu boot, kapital boot, know how boot, maibe ami la keisa." Oscar Lima ne'ebé nudar emprezariu boot Timor oan nia mos sinti katak labele kompete ho kompania estranjeiru sa tan agrikultor sira?

La'o Hamutuk iha nia submisaun fo sai katak ho lei ne'e ema barak ne'ebé iha osan sei la selu tasa, kompania ne'ebé halo lukru barak liu sei selu tasa menus liu, maibe ema kiak sira nafatin selu tasa hosi sasan nee'bé mak sira sei sosa. Ne'e sei aumenta gap boot entre ema riku no kiak, laiha justisa ekonomiua ba povu sira; ema riku sei riku tan no ema kiak sei moris kiak nafatin.

No comments: