Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

17 April 2008

Cecilio Caminha: "Ami Hakarak Haree Planu Ekonomia Makro Hosi Governu"

Regulamentu UNTAET ba Lei Tributaria sei muda iha tempu badak. Lei foun ne'e rasik sei fo konsekuensia boot ba dezenvolvimentu nasional, liu-liu sei fo vantazen ba ema riku sira barak liu duke ema kiak sira. Parlamentu Nasional rasik hatutan audiensia publika atu bele hatene liu programa ekonomi nasional molok aprova lei ne'e. Nuno Rodriguez Tchailoro no Zevonia Vieira hosi kla'ak halo intervista ho deputadu CNRT no mos nudar Prezidenti Komisaun C, Cecilio Caminha ne'ebé tau matan ba lei tributaria. Oinsa deputadu ne'e nia hanoin konaba lei tributaria? Tuir mai ita tuir intervista nebe halao iha loron 28/3 iha biblioteka Parlamentu Nasional.

Ita boot bele esplika vantajen no desvantajen husi lei tributaria ne'e saida deit?
Obejetivu tuir proposta ne'ebe sira hakerek katak premeiro atu simplifika sistema tributaria ka admistrativu tributaria ninian. Objetivu segundu maka atu motiva investedor rai liur atu bele halo investimentu iha rai laran. Objetivu seluk atu bele iha kampu de servisu, kuandu investidor barak maka halo investimentu iha rai laran bele iha kria kampu de traballu ne'e signifika iha ema barak maka sei simu reseita, governu imajina katak reseita non petroliferu bele sae.

Haree husi desvantajen, agora dadauk, komisaun C rasik seidauk haree planu stratejiku ekonomia Timor-Leste, ne'ebe maka ami husu ona ba governu atu perpara ida ne'e ba ami. Ne'e duni ami prepara hela audensia ida ho ministeriu ekonomia dezenvolvimentu, ministeriu komersiu industri, ministeriu agrikultura, infrastutura no planu ajustamentu. Ba ekonomia dezenvolvimentu Timor-Leste nian, atu aprezenta ida ne'e ba ami iha loron 10/4, tanba ami hakarak haree besik liu sira nia planu atual, saida maka sira halo hanesan bele motiva, programa real saida maka governu AMP sei aprezenta, hanesan ezemplu oinsa maka bele kria kampu de traballu, oinsa maka bele hari industria, fabrika no buat seluk tan. Ida ne'e maka sei hein husi audensia iha loron 10/4.

Ho lei tributaria ne'e atu garantia investimentu estranjeiru mai Timor ka oinsa?
Hau hanoin lae, tanba ida ne'e hanesan mudansa ki'ik oan ne'ebe governu tenta atu halo. Ita iha koluna barak maka presija troka maibe ida ne'e koluna ki'ik oan ida ne'ebe governu tenta atu halo. Premeiru Timor-Leste rasik seidauk defini nasaun ne'e atu sai produtor, nasaun industria ka nasaun importador, prinsipiu ida ne'e ita setdauk determina to agora. Ida ne'e maka ami hakarak hare planu real husi ministeriu nebe'e relevante. Antes komisaun C rasik halo paraser tanba buat ida maka diak katak mudansa ki'ik oan ida komesa troka ona iha laran, maibe ida ne'e la determinante katak tributaria ne'e ita renova, hatun tasa automatikamente investor sira sei suli mai iha Timor laran tanba hanesan sektor seguransa no seluk tan ne'e mos determinante. Buat sira ne'e hotu maka hau hanoin importante atu haree ida ne'e, ita labele konsidera katak ida ne'e determinante ba investedor husi rai liur atu suli mai.

Investimentu hosi rai liur ne'e halo kompania rai laran prontu atu kompete ho investidor husi rai liur?
Automatikamente, ita la iha kapasidade atu kompete tanba premeiru ita nia kompania iha rai laran laiha orientasaun ba iha industria ki'ik maibe orientasaun ba tenderizasaun. Faktor seluk maka la kbi'it ba sira premeiro banku sira ne'ebe maka investe iha Timor, sira nia interest rate ne'e boot la halimar kuaze 13% kada tinan ida. Antau ema husi rai liur atu halo investimentu ne'e, sira bele deve ho interest rate ne'ebe 5% ka 7%, sira mai investe iha ne'e aas liu duke ita nia kompania ne'ebe maka iha rai laran. Segundu, formasaun ba ita nia negosiantes ka kompania sira iha rai laran mos seidauk sufsiente. Ida ne'e responsabilidade governu Timor-Leste atu kria ida ne'e. Tanba ne'e maka ami hakarak haree iha makro ekonomia.

Bainhira implementa lei foun iha tinan ne'e, reseita laos petroliferu sei monu ita bele bele garante katak bele rekopera fila iha tinan oin mai?
Tanba ne'e maka ami ijiji ba governu, liu-liu ministeriu finansa ho ekonomia dezenvolvimentu ba sira nia programa makro ne'e, atu rekopera reseita ne'e oinsa. Programa saida maka sira presija atu kria para atu rekopera fila fali reseita ne'e, reseita ne'e labele monu ka iha sira nia proposta ne'e hakerek katak kuandu hetan ona tasa, kompania mai automatikamente ema servisu bele selu reseita barak liu, ida ne'e governu nia hanoin, ida ne'e imajinasaun governu nian. Saida maka ami hakarak hatene ne'e programa real.

Lei ne'e rasik la koalia konaba protesaun ba kompania lokal, porezemplu taxa ba nasional no internasional hanesan deit, oinsa para dezenvolve kompania lokal?
Konsekuensia husi sistema flatting rate. Iha tempu UNTAET lei tuan nian, sira aplika sistema progresivu signifika katak se maka manan maka'as liu selu maka'as, se maka hetan menus selu menus. Ida ne'e komplikadu tanba ne'e sira hakarak simplifika ida ne'e adopta fali sistema flatting rate. Nia konsekuensia ita sente ema ne'ebe manan ki'ik nia tenki selu hanesan ema ne'ebe hetan boot, hau sente ne'e justu, la iha igualdade ba ida ne'e maibe ida ne'e konsekuensia. Tanba ami sei konsidera katak iha artigu balun ami tenki adopta tanba dalaruma laos uja sistema flatting rate.

Timor-Leste nudar destinu investimentu estranjeiru, saida mak politika investimentu estranjeiru?
Tamba ne'e mak ami husu iha dia 10 Abril atu hetan planu ekonomia global ba tinan 5. Liu-liu hanesan agrikultura, too bainhira mak ita bele sustenta rasik, sa tinan? Ne’e para labele importasaun foz hosi liur. Ne’e mak ami hakarak haree hosi agrikultura, iha dia 10 Abril ministeriu agrikultura sei mai koalia, ami hakarak hatene kalkulu. Saida mak ami bele rekomenda ba plenaria. Tamba buat hotu-hotu tenki importa. Tamba sa mak ita sei sai dependente ba importador mina, modo tahan, atu ita bele fo protesaun. Premeiru ami tenki hetan planu hosi sira. Para iha lei ne'e ami bele fo limitasaun.

Iha buat balun tamba sasan baratu duke halo toos. Baratu ne'e merkadu internasional mak determina. Foos merkadu internasional mak determina. Ita adopta 10% deit.

Ita hatene katak koalia protesaun banku mundial ho FMI sei kontra. Parlamentu Nasional sei propoe atu iha protesaun ba kompania lokal?
Tanba ne'e mak lei ne'e. Primeiru, kondisaun nia hanoin rasik oinsa mak iha estabilidade ba reseita. Ita iha uniku reseita mak minarai. Oinsa mak governu bele kria politika monetaria. Ita bele kria labelizasaun ba sasan sira ne'ebé atu tama, ida ne'e bele hetan osan hosi ne'e. Sigaru tama tenki iha label no mos sasan sira seluk. Ida ne'e mak ministeriu finansa tenki haree didiak, oinsa politika monetaria atu bele kria reseita, laos ba tratamentu ba tender. Segundu, se ita la reforma tasa ne'e, haree hosi rekursu naturais ninian, osan minarai atu investe atu halo fabrika rekruta ema timor barak atu bele servisu. Lolos ita bele hahu buat, nusa ita la hodi osan hodi investe atu bele hetan fundus reseita. Se governu iha programa ne'e, ami sei konfortavel no konvensidu para rekomenda ida ne'e ba plenaria.

Lao hamutuk hamutuk hateten katak posibilidade lei sei vigora, implika greater sun rise, sei lakon biliaun 2?
Ida ne'e mak perigu, governu ne'e tenki hatudu programa saida atu bele garantia fundus, kampu servisu liu hosi saida, ne'e para labele dependenti, Timor-Leste tenki hamenus dependensia ba minarai. Tuir planu, audiensia hotu ona semana kotuk maibe ami hakarak hatutan liu tan. Konsekuensia hosi lei ne'e mos lubuk ida.

No comments: