Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

17 April 2008

Antero Benedito da Silva: DEGLOBALIZASAUN

Artigu ho titulu "Globalizasaun" publika iha klaak edisaun 27 Marsu 2008 katak globalizasaun ba nasaun rai-ikun sira signifika invasaun kompania tranznasionais (TNCs) iha nasaun demokratiku sira.*

TNCs mak kontrola sistema finanseiru no ekonomia nasional, dita politika governu demokratiku nian no halo esplorazaun ba povu no sira nia rikursu lokal no nacional sira. Ajensia multilateral sira hanesan: WTO, World Bank no IMF mak sai motor ba globalizasaun sistema kapitalistas neo-liberal. Kritikas barak mak dehan katak globalizasaun hamosu pobreza, kria dizegualdade sosial, destrusaun meu-ambiental no kria frajilidade sistema governansia internasional. Artigu ida nee tenta hatoo krtitikas no proposta mai husi Eis Prezidenti Republika Portugal Mario Soares no Dr. Walden Belo, akademiku progresivu Azia nian ida ho nia kolega sira kona krize sistema neo-liberal, "dekonstrusaun sistema governansia global" no "deglobalizasaun" hanesan alternativu ba globalizasaun korporatismu.

Eis Presidenti Republika Portugal Senhor Mario Soares hakerek artigu ida ho titulu "Mudansa, a palavra magica..mudansa, liafuan majika ida" publika iha Jornal Visao edisaun 31 de Janeiru de 2008. Artigu nee haktuir kona resesi-krize ekonomia neebe Estadus Unidos da Amerika rejime George W. Bush infrenta dadaun, neebe halo valor osan dolar Amerikanu monu, no osan Euro mak sae makaas fali hodi sai hanesan osan alternativu iha sistema inter-kambiu finanseiru internasional. Senhor Mario Soares mos hateten katak, sistema ekonomia neo-liberal dodok-rahun ona, no presiza duni mudansa. Lais liu, diak liu tan. Kandidatus Presidenti Amerika nian husi partidu Repu-blikanu no Partidu Demokrata, hotu koalia kona mudansa, maibe oinsa, no ba neebe? Ne’e mak problema ba sira tan la iha ema mak hatoo alternativas. Linea ida ho Senhor Mario Soares, Dr. Walden Belo hakerek iha nia libru 'Deglobalization: ideas of new World Economy' hateten katak sistema governansia global ne’ebe WTO, Banku Mundial, no IMF mak sai protagonistas hasoru dadaun krize. Estadus Unidus da Amerika (EUA) nasaun ida neebe sai sentru ba ajensia sira ne’e, no EUA hasoru dadaun mos krize no krize nee karik sei kontinua, se la iha mudansa paradigma.

Impresta karik Thomas Kuhn nia hanoin kona 'structure of Scientific Revolution-estrutura revolusaun sientifiku', bainhira paradigma ida infrenta krize, sei mosu resposta rua deit. Ita presiza halo adjustamentu ba sistema hodi dudu nia sai kompleksu liutan no too lakun nia sentidu iha promosaun ba progresiu sientifiku nian. Dalan seluk mak lao tuir sistema Kopernikus nian, haketak-an kedan husi paradigma ida uluk nian, no kria paradigma foun hodi kompete paradigma uluk nian. Dr. Walden Belo husi Focus Global South hamosu proposta "deglobalizasaun" hodi dezafia globalizasaun.

Dekonstrusaun
Presiza halo esforsu dekonstrusaun ba sistema governansia global. Movimentu mundial ida forti liu sai imperativu hodi muda IMF ba ajensia peskiza ida sem poder politika, maibe ho mandatu ida atu monitoriza kapital global no movimentu interkambiu finansieru internasional. Ho liafuan seluk mak, muda IMF ba instituisaun peskiza no konseleiru ida hanesan mos Organization For Economic Cooperation and Development (OECD). Iha kazu Banku Mundial, hakotu tiha sistema inpresta osan no hatoo fali mandatu inpresta osan nee ba ajensia rejional apropriadu sira neebe admite sistema demokrasia partisipatoria, katak mos eliminasaun ba ajensia Asian Development Bank (ADB) no instituisaun rejional sira seluk neebe iha natureza non-demokratikas. Iha kazu WTO nian, nasaun sul sira no movimentus sosial internasionais konfronta ona enkontru ministerial WTO nian iha Cancun, Doha no foin lalais nee iha Honkong (2005). Nasaun riku sira hanesan G8 defende nafatin subsidiu ba sira nia agrikultur sira, maibe sira hakarak nasaun sul sira halakon proteksaun ba sira nia agrikultura no liberaliza sira nia merkadu. Hodi taka dalan mudansa, nasaun riku sira tenta atu limita diskusaun enkontru ministerial nian, la diskuti barak kona subsidiu ba agrikultur sira, la koalia kona services (layanan) no quota (tarrifs) industrial nian. Nune’e dalan ida, mak movimentu antiglobalizasaun korporatismu sira presiza aumenta sira nia ema matenek (experts) hodi akompanha Ministrus Nasaun Sul sira iha enkontru WTO nian sira sei mai hodi defende nasaun no povu maioria nia interese no dudu agenda reforma radikal iha instituisaun sira nee.

Deglobalizasaun
Deglobalizasaun laos atu hakiduk husi ekonomia internasional maibe oinsa re-orienta ekonomia husi produz atu exporta-ba produz atu responde ba necesidade bazar lokal. Nune’e deglobalizasaun kompostu husi; Primeiru, genera rikursu finansieru nasaun nian tomak husi rai-laran duke dependenti ba investimentu estranjeiru no bazar finanseiru estranjeiru nian; Katak dalan atu halibur finansia alternativu hanesan Uniaun Kreditu, mikro-dekreditu, Banku rurais Nasionais sira sai importante tebes. segundu, implementa medidadas neebe prolonga kleur ona iha areas redistribuisaun rendementu (income) no redistribuisaun rai hodi kria bazar internal foun ida neebe sei sai fatin ba ekonomia lokal no kria rikursus finansial ba investimentu. Terseiru, dezenvolvementu ekonomia durante nee ekuivalante ho kresimento ekonomika (pertumbuhan GNP/GDP), maibe iha rai balun, hanesan Kerala iha India konsegue dezenvolve sistema zero kresimento ekonomika no Imperiu Bhutan uza Gross National Happines (GNH). Katak dezenvolvementu sosial sai parte dominante ba hadia moris povu nian. Nune’e ajenda seluk mak hamenus emphasis (atensaun menus) ba 'growth/pertumbuhan" no maximiza 'equity/distribuisaun' hodi radikalmente reduz dizekilibrazaun meiu-ambiental; Kuartu, la husik desizaun ekonomia estratejiku sira ba bazar maibe halo sira sai sujeitu ba "democratic choice-desizaun demokratiku". Bainhira ita koalia ekonomia estratejiku iha Timor-Leste karik ita koalia kona produtu spesifika hanean kafe, no riku-soin rai okos sira hanesan minarai, marbel, sistema finansieru-bankaria; sira nee hotu presiza sujeitu ba kontrola estadu se laos estadu mak sai protagonista unika. Kintu, sujeitu setor privadu no estadu ba monitorizasaun permanente sosiedade sivil; Xestu, kria produsaun foun ida no interkambiu financial komplexu ida neebe enklui kooperativus komunitarius, kompania sosial privadus, kompania estadu no ekslui (lainvolve TNCs-Kompanhia multi-nasional sira). Setimu, hakiak prinsipius subsidiaridade iha vida ekonomia liu husi fo korajem ba produsaun sasan sira neebe tenki akontese duni iha komunidade nia let no nivel nasional se ita bele halo ho gastu neebe natoon hodi preserva komunidade. Ida nee ita koalia kona ba aproximasaun ida neebe ho duni konsiensia-hanoin diak atu subordina tiha lojika bazar nian-neebe dehan 'gastu oituan maibe manan barak'; ba valores seguransa, equidade (igualdade bazeia ba esforsu) no solidariedade sosial. Ikus liu, mundu presiza admite paradigma foun ida hodi dudu deglobalizasaun.

*) Estudante MBS iha Kooperativu no Sosial Enterprise, Universidade Kolejio Cork, Irlandia

No comments: