Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

24 April 2008

Kla'ak Semanal Edisaun 12 (10 Abril 2008)


HALIRI

Barak Mak Sukat Foz, Ida Mak Sikat Osan
Foz ho osan. Buat 2 nebe importante tebes ba ita ema nia moris, maski importansia nebe buat 2 ne'e lori sempre ho nia sasukat rasik. Katak, iha situasaun hamlaha, ema hotu presiza foz atu han. Atu hetan foz, ema balun presiza osan atu bele sosa foz. Ema han foz. La iha ema ida mak han osan. Iha ema fa'an foz atu buka osan no iha ema buka osan atu sosa foz.

Maski nune'e, buat 2 rua ne'e iha kbiit hanesan atu hamoris karakter "kanten" no "karak-ten" iha ema. Karakter sira nebe halo ema barak nia matan boot liu kabun hodi han haluha rai, no halo ema balun nia hakarak aas liu sira nia kbiit hodi buka meios oin-oin atu hariku-an to'o matan sai delek ho realidade sosial.

Krize politika 2006 nebe "produz" deslokadu barak iha rai-laran, foz sai nesesidade baziku ida nebe aas tebes. Tanba ne'e, husi kampu deslokadu to'o meza Parlamento, ema hotu haksesuk kona ba oin sa atu hetan foz hodi fahe ba deslokadu no funsionariu sira.

Iha aprezentasaun orsamentu jeral estado nian ba Parlamento, governu AMP aloka orsamentu boot atu sosa foz hodi tulun deslokadu no fahe ba funsionariu sira. Ita hotu akompanya oin sa governu AMP sukat foz ba deslokadu sira. Ba deslokadu sira, governu sukat tuir kilo, ba funsionariu sira governu fahe tuir karon.

Ita hotu mos hatene katak, foz sira nebe durante ne'e governu fahe ba deslokadu no funsionariu sira, la'os foz nebe governu sosa husi ita nia agrikultor sira, maibe importa husi rai-li'ur, hanesan China, Tailandia no Vietname.

Buat nebe povu kiik la hatene mak prosesu importasaun foz ne'e la'o. Povu la hatene governu fo osan povu nian ne'e ba se atu sosa foz husi rai-li'ur. Osan ne'e governu fo liu husi prosesu tenderizasaun ka fahe de'it ba kompanhia importador sira hanesan fahe foz ba deslokadu ho funsionariu sira?

Fahe foz ho fahe osan la hanesan. Foz, sukat tuir kilo, fahe tuir nesesidade. Osan, sura tuir kolen, selu tuir kbiit. Foz ema sukat, osan ema sikat. Foz ema barak mak sukat, osan ema ida ka rua mak sikat. Ema sukat foz, ita bele haree ho matan, maibe ema sikat osan, matan-dook sira mos la konsege hateke borus.

Husi dadalia nebe jornal ne'e halo, konklui katak governu AMP halo importasaun foz husi rai li'ur, la liu husi prosesu tender normal. Katak, governu AMP la loke tender ba kompanhia sira atu konkorre ba projecto aprovizionamentu (pengadaan, edit.) foz. Afinal, governu AMP hatudu de'it kompanhia ida nebe governu AMP fiar atu responsabiliza ba importasaun foz ho osan dollar miliaun 8.

Los duni no los tebes. Foz ema barak mak sukat rame-rame, osan ema ida mak sikat mesa-mesak. Iha ne'e, ita ida-idak iha sasukat atu buka hatene se mak hamlaha no se mak kan-ten. Ema hamlaha ba ai-han, han etu bele bosu. Maibe, ema kanten ba osan nunka hatene bosu. Kona ba osan, han barak liu tan, hamlaha liu tan. Hetan bebeik, buka bebeik.

Infelizmente, osan no foz nebe governu AMP fahe, ba kompanhia ka populasaun deslokadu, la natoon atu sustenta nesesidade populasaun deslokadu nian. Bainhira populasaun deslokadu sei presiza foz, governu AMP deside atu hapara distribuisaun foz ba deslokadu sira. Hein katak governu AMP mos sei la kontinua promove "single source tender" nudar justifikasaun ba sira nia koluzaun politika.

Reforma administrativa labele signifika de'it troka ema nebe ita la gosta, maibe tenke reflekte transparensia iha prosesu desizaun politika nebe relasiona ho interese publiku nian. Mos labele uza reforma administrativa atu justifika favoritizmu politiku. Periodu tempo no birokrasia nebe naruk labele sai razaun atu legaliza desizaun politika nebe la tuir regulamentu ka norma legal nebe vigora.

Governu ho orgaun soberanu seluk tenke informa ba povu katak, foz nebe sira hetan no osan nebe sira simu, tan sira nia direito duni atu hetan no simu. La'os tanba "acto de caridade" husi governu ka kompanhia nebe importa foz.

Ho nune'e, ukun-na'in sira nebe kaer pozisaun no kompanhia sira nebe hetan vantajem iha situasaun krize ne'e, bele proklama-an ho dignidade katak buat sira ne'e sira hetan la'os "acto de caridade" husi povu, maibe tan sira nia kapasidade duni no sira nia konsiensia atu serbi povu ne'e ho di'ak no honesto.

Vokabulariu:
sikat: sisip, selip; sasukat: takaran; kanten: rakus; karak-ten: pelit; delek: buta; matan boot liu kabun: rakus; acto de caridade: tindakan kemanusiaan; honesto: kejujuran

3 comments:

Anonymous said...

Hau triste le'e artigo ida nee. Hau hanoin ita houtu hakaas an buka took buat saida mak sai hanesan abut ba hahalok at ida nee. Hau hanoin katak ema lakon ona ninia dignidade ema nian. Ema diak iha nia an rasik, nia riko ona tan sa mak hakarak hariko ninia an? Buka hariko an tan nia rasik hatene katak nia kiak, la iha buat ida nebe bele halo nia an sai folin. At dehan deit katak ema lakon ona ninia folin nudar ema e hakarak hafolin nia an ho buat sasan sira. Ema sai tiha ona atan ba sasan sira em vez sai sasan nia nain. Iha Indonesia nia lian karik bele dehan: orang sudah dimilik oleh barang yang semestinya dia adalah tuannya barang-barang...

Anonymous said...

Hau hatene katak projektu barak iha era governo AMP la tuir ona tender. Nune'e mos se mak hetan projektu mos la publika ona iha Jornal da Republika. Mundansa ka reforma ne'ebe AMP promete durante kampana iha eleisaun barak liu mak la tuir ona sistema no povu nia hakarak. Ita hotu triste katak buat ne'e akontense iha governasaun Xanana i ne'e bele hatun liu tan nia kredibilidade iha povu nia let.

Anonymous said...

ami husu atu kla'ak moris nafatin, liu liu mantein neutru no labele sai servidor ba politiku nain sira maibe sai servidor ba povu maubere. imi servisu daik ona no ami husu atu imi hasae tan kualidade. tenta atu labele sai hanesan jornal STL nebe dalabarak iha sira nia publikasaun la apresenta informasaun nebe los no servi povu mukit sira nia interese maibe servi fali Amerikanu nia interese.
Viva Kla'ak....
Parabens ba imi nia servisu diak