Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

01 May 2008

Enerjia Alternativu Biogas husi karau nia Foer

Arsenio Pereira da Silva
Enerjia alternativu atu dezenvolve maka bio gas husi karau nia foer, tamba bio gas nia iha valor barak, tamba ho teknologia simples ida ne'e ita bele hetan buat barak (bele hare iha dezeñu iha kraik).

Bio gas husi karau nia foer hetan valor barak, liuliu komunidade iha area rurais sekarik ita utiliza ida ne'e sai enerjia alternativu sei la estraga biodiversidade.

Hanesan ita hakiak karau bele fa'an, bele hetan proteina, kria kompost organik, bele kria ona gas atu sai eletrisidade no bele te'in. Ho hanoin ida ne'e Redi Hasatil fasilita nia membru sira ba halo studi komparativa iha Indonesia i mai implementa ona hanesan Caritas Dili implementa tiha ona iha Maubara Loes.

Animal nia foer nebe ema dehan dois, ne'e dois duni tamba nia iha unsur Methan Tinggi no karbondioksida nebe barak mak kria biogas. Kuandu ita hare teknikamente atu kria biogas ne'e, simples liu hanesan karau nia foer tampung iha tabung durante semana 3 nia laran bele sai ona biogas tamba tasak ona no-mos iha tabung laran nia rasik halo prosesu fermentasi. Mesmu atu halo konstruksaun primeiru bale gasta osan lubuk ida. (Surya Online kamis, 13 Desember 2007).
Halo konstruksaun Bio Gas bele han tempu no presiza gasta osan. Maibe ne'e mak alternativu ita atu kria rekursu lokal no ramah lingkungan.

Enerjia ne'e nia iha risku ba meu ambiente no agrikultura?
Bio gas ida sei la fo risku ba agrikultura tamba sei la estraga biodiversidade, ita bele hare, kesi karau bele kontrola animal labele estraga buat seluk, nia foer bele halo gas, hahan restu bele sai mulsa ba ai-horis no bele sai kompos, nia hahan bele kuda rasik, sei la kria monocultura, tamba nia pakan bele kuda intercroping ho tanaman inti (lutu moris, ai-horis satan teras).

  • Sei la terkontamina ho residu kimiku buatan tamba laiha material ruma nebe husi kimia buatan wainhira ita kuda ai-han karau ho sistema lutu moris.
  • Sei hamenus konsumi ai sunu.
  • Hamenus erosaun.


Iha Risku ba saude?
Se konstruksaun no luhan halo besik uma bele kria aroma nebe la gosta tamba karau nia foer maibe teknikamente kria nia instalasaun no kontruksaun diak sei la hamosu aroma dois, nune'e mos konstruksaun karau luhan iha manutensaun hamos alende ida ne'e mos ba saude diak tamba la kontamina ho residu kimiku buatan ruma.

Ita hare ba global katak enerjia folin karun tamba mina folin sae maka'as no to tempu ruma mina no gas sira ne'e sei mohu, antau mundu laran tomak buka solusaun atu buka enerjia alternativu ruma hodi atende nesesidade ema nia. Maibe? Enerjia alternativu sira kria fali inbalansu ba ambiente, saude no seluk tan.

Ezemplu: Inbalansu ambiente, tamba sekarik ita hakarak kria ai-horis ruma hodi sai material ba enerjia entaun ita kria ona monocultura, estraga ona biodiversidade klaru ita presiza material barak entau ita la fo valor ona ba ai-horis seluk nebe tuir lolos sei iha valor no funsaun seluk. Pior liu uza pesticida, herbicida, fungicida kimiku.

Ezemplu seluk: iha Brazil kria Agrofuel: ho nia material batar no forekeli, batar ho forekeli hanesan ai-han ba ema, maibe kuandu ida sai fali ai-han ba besi aat sira ne'e antaun ita ema sei halo kompetisaun makaas ho motor kareta tamba ema iha orientasaun kuda batar atu fa'an ba fabrika hodi halo ba mina i saida mak ita atu konsumi? Pior liu tamba se batar sira ne'e fabrika presiza lalais entau agrikultur tenki uza pendekatan kimia hodi produz lalais batar, ne'e bele afeta ona ba meu ambiente, otomatikamente kria MONOCULTURA.

Klaru que batar, ai-farina, tohu shorgum sira ne'e hanesan alternativu enerjia husi biomassa nebe liquid/been, hanesan sai: biotenol, biooil no biodiesel.

Ezemplu seluk: Biodiesel seluk nebe uza aion mutin ou "Jatropha Curcas L" ba alternativu ida hotu hanesan mesmu alternativu ida atu atende nesesidade ba diesel maibe nafatin kria monocultura nomos sei estraga nafatin biodiversidade. Alemde ida ne'e mos neineik agrikultur sira sai buruh tani iha nia rai rasik no dependenti.

Iha Timor sekarik ita uza alternativu sira hodi intensaun ba fabrika ita sei kria barak liu dependensia tamba ita hatene katak ai-han atu konsumi mos menus area produktivu ba halo produsaun alimentar ki'ik, sata'an ita kuda ai-horis hodi konsumi depois ita kompete fali ho motor kareta.

Ezemplu seluk: iha Indonesia kria monocultura ba kelapa sawit alende uza ba biofuel nomos uza produtu sira seluk hanesan kosmetika nomos hahan seluk, nst. Mesmu iha mundu kelapa sawit hanesan produtu andalan ba nasaun tropis sira, liu-liu kuandu mina mentah folin sae USD.70/ barel. Iha Indonesia 5,3 juta ha. Kelapa sawit 2004 "reportajem husi Friends of the Earth-Netherlands. Hanoin tok biodiversidade hira mak estraga ona?

Rekomenda ba governu:

  1. Sekarik kuda "Jatropha curcas L" iha foho lolon nebe la produktivu ba agrikultura hanesan husi Metinaru to Laleia, no Tasitolu to'o Liquica. So nune'e mak ita hare bele iha valor no funsaun barak. Maibe se kuda "Jatropha curcas L" ba iha lahan produktivu ba agrikultura sira ne'e entaun sei estraga nafatin no kria kiak ba agrikultur ki'ik sira.

  2. Governu fasilita komunidade iha area rural atu fo treino no kapasita uza bio gas husi karau nia foer.

  3. Antes atu halo akordu ruma ho kompania atu kuda "Jatropha Curcas L" ou seluk tan se bele halo koordinasaun entre ministerial.

  4. Studi kelayakan ba analisa dampak lingkungan (AMDAL)

  5. Agrikultur sira komprende uluk antes implementa. (valor ekonomia, ekolojia, sosial no kultural).

Proteza: Rai, we'e, fini, no valoriza produtu lokal.

GLOBALIZE HOPE
GLOBALIZE STRUGGLE

GLOBALIZASAUN DA LUTA
GLOBALIZASAUN ESPERANSA......

Dezeinhu ida ne'e hatudu fungsaun Kria instalasaun biogas husi karau nia foer iha valor ekonomia, ambiente no saude.



No comments: