Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

01 May 2008

Tesi ai Parapah kontra lei

agusthina XIMENES
Tesi ai Parapah ho kuantidade boot ne'e hahalok ida ne'ebe sei fo impaktu negativu ba ekolojiku Timor-Leste, tanba too ohin loron, faktus hatudu katak estragus iha area tasi ibun komesa seriu, husi tesi ai-parapah arbiru, soe foer lixu arbiru too estragus iha tasi laran hanesan kaer ikan ho soe bomba, no seluk tan.

Ralasiona ho aksaun negativu ba meiu ambiente Timor-Leste husi ema balun, foin dadaun liu ba, 10 Abril, ONG Haburas Foundation, halo nota kritika iha konferensia da imprensa, katak iha area Metinaru, ai-parapah hetan estragus boot husi aktividade ilegal ema balun. Tuir kalkulasaun husi Haburas Foundation, ai-parapah hirak nebe tesi ne’e halibur hamutuk liu tonelada 10.

Hahalok tesi ai-parapah arbiru husi entidade balun sei fo impaktu negativu ba komunidade Metinaru nebe hori uluk kedas moris no depende ba rikeza ekolojiku husi zona kosteira ne'e.
Meiu Ambiente jeralmente importante ba ita emar moris no buat horis seluk iha planeta ne’e. Tanba ne’e ita presiza kuidadu.

Maibe, to’o ohin loron, ema barak iha Timor-Leste, seidauk komprende didiak valor positivu husi meu ambiente. Tanba la komprende nomos la preokupa ho meiu ambiente, maka akontisimentu tesi ai arbiru, soe foer arbiru, no hahalok aat nebe fo impaktu negativu ba natureza akontese ba beibeik. Ita sei hakfodak hotu wainhira ninia impaktu hahu mosu.

Iha konferensia da imprensa ne’e hateten katak, ekipa Haburas Foundation observa no identifika ona katak, ai parapa ne'ebe ema tesi, ninia kuantidade boot tebes. Ai Parapa hirak nebe tesi ona ne’e tau hamutuk iha fatin 10 resin. Iha fatin 2 maka kuantidade liu tonelada 5. Aksaun tesi ai parapa ho kuantidade boot tebes ne’e tama ona ba kategoria nudar zona ida nebe iha futuru bele hetan ameasa ekolojiku boot.

Iha razaun hirak nebe mak Haburas Foundation foti katak, Ai-Parapah sira lakon dadauk nia funsaun nudar filtrasaun biolojiku nebe dadauk ne’e manten hela ekilibriu ba be husi tasi no husi foho iha area neba.

Impaktu seluk husi estragus ne’e maka sei kria degradasaun nebe sei fo ameasa boot ba biodiversidade kosteira zona nebe refere, hamenus kapasidade fiziku husi ai-parapah sira atu satan netik erosaun husi tasi ka efeitu husi laloran boot ruma nebe bele mosu iha futuru ka husi laloran boot ruma husi mudansa klimatika nebe dadauk ne’e mundu tomak hasoru.

Impaktu seluk nebe mos importante atu entidade sira hatene katak, estragus ai-parapa ne’e mos sei hamenus kapasidade ekolojiku husi zona mangrove ne’e ba elementu biolojiku nebe maka depende ba habitante mangrove.

Istorikamente, dadus nebe hateten katak, husi 1972-1999, Timor-Leste nia floresta hetan redusaun husi 1,1% tinan ida ka ho totalidade 24%. To'o dadauk ne'e ai-horis ka floresta iha Timor Leste hela deit 35% ka 0,5 milaun hektar deit ona (JICA Study Team, 2007). Ho nune'e maka husi prespektiva Haburas Foundation nian katak, "tesi ai Parapah ho kuantidade boot ne'e hahalok ida ne'ebe kontra lei no bele fo impaktu ekolojiku boot ba Timor Leste no mos impaktu ekolojiku ekonomiku no kultura ba membru komunidade Metinaru ne'ebe hori uluk kedas moris no depende ba rikeza ekolojiku husi zona kosteira ida ne'e".

Relasiona ho tesi ai-parapa iha Metinaru, jornalista kla’ak mos konsege dada lia ho Prezidente komisaun D, Brigida Coreia. Ba kla’ak, Brigida hateten, "karta kona ba problema tesi ai parapah ne'e, ami simu ona husi NGO Haburas Foundation, no tuir observasaun Haburas nian, sei fo impaktu negativu ba ambiente tasi nian.”

Deputada Brigida Coreia husi bankada CNRT ne’e mos hateten katak, Komisaun D Parlamentu Nasional nebe tau matan ba Agrikultura, Pescas, Florestas, Recursus Natureza no Ambiente, halo ona enkontru ho Ministru Agrikultura Floresta no Pescas, Mariano Sabino, koalia kona ba estragus ai-horis ne'ebe iha Timor laran".Karta husi ONG Haburas Foundation ne’e, mos rekomenda ba Komandante Polisia Distritu Dili, maibe wainhira kla'ak konfirma, katak karta ne’e sedauk too iha komandante Polisia Distritu Dili.

No comments: