Grupu Haksesuk Kla'ak (Discussion Group)

Subscribe ba Kla'ak Online
Email:
Vizita grupu ne'e

01 May 2008

Lutu Metan ba Estado de Sítio


almerio ALVAREZ
"Hau la haree iha estado de sítio, wainhira ema oho Prezidente Estadus Unidus, John F. Kennedy. Hau mos la haree iha estado de sítio, wainhira bomba nakfera iha Español ne'ebe rezulta ema barak mate. Iha tinan 1998, wainhira estudante sira hatun Prezidente Soeharto husi ninia kargo, laiha estado de sítio". Timor ne'e iha saida mak tenki iha estado de sítio? Atu kaer Salsinha deit mak tenki iha estado de sítio"?

Lamentasaun no perguntas hirak ne'e hato'o husi deputadu Mario Viegas Carrascalão wainhira halao soru mutu ho Provedor Direitus Humanus e Justisa (PDHJ), Sebastião Dias Ximenes iha Uma Fukun Parlamentu Nasional, Segunda-feira 14/04 loraik. Relatoriu husi monitorizasaun ba area direitus humanus ne'ebe mak PDHJ halao durante estado de sítio hatudu katak, iha duni violasaun direitus humanus no torturasaun ne'ebe mak membru Polisia Nasional Timor Lorosa'e (PNTL) no F-FDTL sira halo ba sidadaun.

Durante atuasaun iha tempu estado de sítio, keixas ne'ebe PDHJ hetan katak, membru polisia sira ne'ebe mak kaer ema, la tuir prosesu ne'ebe mak iha. "Wainhira ami to'o iha dentensaun laran iha Polisia Kaikoli, ami haree sira hetan tratamentu ho diak. Maibe prosesu antes atu ba iha sela dentensaun ne'e mak la di'ak. Tanba membru polisia sira ne'e baku no tuku sidadaun sira ne'ebe lao iha oras estado de sítio," esplika Provedor, Sebastião Dias Ximenes iha plenaria iha Uma Fukun, Parlamentu Nasional 14/04.

Konaba atuasaun husi forsas Komando Operasaun Konjunta "HALIBUR" ne'ebe mak halao sira nia knar la respeita direitus sidadaun seluk nian, PDHJ informa ona ba orgaun ne'ebe kompetente atu bele hadia hahalok membru polisia no forsas militar. "Tanba kapturasan ne'ebe ami haree, membrus balun ou elementus ka individus balun aproveita fali situasaun estado de sitio. Tuir lei katak laos polisia mak halo interogasaun, maibe polisia tenki aprezenta ema ne'e ba iha juiz investigasaun atu hetan tratamentu justisa ho diak," katak Ximenes.

Implementasaun estado de sitio laos deit PDHJ mak kestiona, maibe mos komunidade sira ne'ebe mak loron kalan servisu iha tempu kalan. Impaktu estado de sitio ne'e mos viola ona direitu ekonomiku husi sidadaun. Povu sira ne'ebe mak baibain tama servisu kalan hanesan restaurante, sira lakon servisu no sira nia salariu hamenus, tanba restaurante taka sedu. "Ami haree liu ba ema sira ne'ebe mak halao servisu iha tempu kalan no ikus mai tenki tama ba iha sela detensaun. Razaun polisia ka forsas sira kaer ema, tanba sira lao iha oras estado de sitio,"sublina Ximenes.

Problema boot liu ne'ebe mak Provedor foka maka'as mak, membru polisia sira ne'ebe mak halo atuasaun, sira hatais farda polisia, maibe sira nia naran la iha. Realidade ida ne'e susar ba vitima sira atu hato'o keixas ba iha PDHJ ka Komando Operasaun Konjunta "HALIBUR".

Wainhira Polisia ka forsas militar sira ne'ebe mak halo atuasaun ba iha komunidade, la tau identidade, ida ne'e grave tebtebes. Oinsa vitima bele hato'o keixas konaba hahalok membru polisia ka militar sira ne'ebe halo violensia ba iha sidadaun sira, kuandu polisia nia identidade rasik vitima la hatene. "Sira mai lori sira nia kanek, sira la konsege identifika ema se mak baku sira, maibe tanba membru polisia sira ne'ebe halao sira nia servisu iha tempu estado de sitio, sira la iha naran. Sira hasai tiha sira nia naran," tenik nia.

Hafoin Provedor hato'o relatoriu, Ana Pessoa (bankada Fretilin) lamenta tebtebes violasaun direitus humanus durante implementasaun estado de sitio. "Direitus humanus tenki tau iha fatin aas. Ita nia instituisaun estado tomak tenki defende ba direitus humanus. Hau mos kestiona katak PNTL sira tau farda, baku ema, ida ne'e kazu ida ke grave tebtebes. Tanba tuir loloos sidadaun hotu iha direitu atu hatene polisia se mak halo atuasaun ba nia, baku no tuku sidadaun ida. Hau konsidera hahalok husi membru PNTL ne'e grave tebtebes," lamenta eiz Ministra Estatal ne'e.

Ana Pessoa mos hatutan tan katak estado de sitio, laos estado de marsial. "Estado de sitio, laos ita kura mental," dehan Ana Pessoa.

Lamentasaun konaba estado de sitio, laos mai husi paridu opoziasaun hanesan Fretilin. Maibe mos mai husi partidu ne'ebe mak hola parte iha governu AMP hanesan PSD, PD, no CNRT. Mario Carrascalão ne'ebe dezde inisiu vota kontra estado de sitio, hato'o ninia persepsaun katak ema balun uza fali estado de sitio ne'e atu sobu fali politika unidade nasional.

Maske relatoriu ne'ebe mak hato'o husi Provedor ne'e hamosu polémika no pro-kontra, maibe maioria membru Parlamentu Nasional husu ba PDHJ atu halao nafatin ninia knár hodi defende direitus humanus. "Ita boot nia knár tuir mandatu konstituisaun ne'e importante; liliu sai nu'udar defensoria direitus humanus i justisa. Sentidu konfigasaun atu defende ita rain ne'e importante. Ita mos labele nega katak iha Timor-Leste iha duni violasaun ba direitus humanus," hateten Jose Texeira husi bankada Fretilin, depois de Provedor, Sebastião Ximenes hato'o relatoriu konaba violasaun ba direitus humanus durante implementasaun estado de sitio.

Ideia atu defende nafatin direitus humanus iha tempu estado de sitio, diferensa ho Duarte Nunes, husi bankada CNRT. "Iha tempu estado de sitio, militar la haree ba lei. Tanba soldadu obedese deit ba iha orden komando nian," esplika Nunes.

Deputadu Vital dos Santos (deputadu PD) iha ninia intervensaun hateten katak implementasaun estado de sitio durante ne'e negativu tebes. "Iha Bobonaro, polisia kaer joven ida baku nia, depois joven ne'e sai tiha aleiza. Laos deit komunidade baibain mak hetan baku husi membru polisia balun. Maibe deputadu rasik mos sai vitima husi implementasaun estado de sitio," tenik Vital. Kazu ne'ebe mak akontese iha 2008, la grave liu realidade saida mak akontese iha 2006. Iha 2006, kuazu violasaun ba direitus humanus ne'e hamutuk 100. Maibe iha altura ne'eba governu la implementa estado de sitio. Iha 2008, volume desturbu ne'ebe akontese, numeru ne'e maiz ou menus hamutuk 20 resin deit. Implementasaun estado de sitio mos laos atu duni no kaer ema ne'ebe mak halo atentadu iha 11/2. Maibe komunidade baibain ne'ebe la iha forsa, kbiit, no la iha ligasaun-relasaun ho Gastão Salsinha mak hetan violasaun maka'as no boot liu.Realidade ida ne'e mak sai preukupasaun ba membru Parlamentu Nasional, wainhira rona tiha relatoriu ne'ebe hato'o direitamente husi Provedor, Sebastiao Dias Ximenes iha Uma Fukun Parlamentu Nasional. Governu karik kontente ho implementasaun estado de sitio, maibe estado de sitio ba Parlamentu Nasional, nu'udar meius ida atu defende interese ema ida ka rua nian deit. Tanba ema uza fali estado de sitio, atu sobu politika unidade nasional. Kuandu implementasaun estado de sitio ne'e viola nafatin direitus sidadaun hotu-hotu nian, povu tenki hateten sai katak, diak liu ita kesi lutu metan iha kakorok to'o mate.

No comments: